Juhuvalimi alusel testimine on vabatahtlik, ent see ei tähenda, et soovijad end ise üles saaks anda
Mõni aeg tagasi loodi töörühm, kes antud küsimusega tegeleb. Tartu Ülikooli poolt on kaasatud näiteks professor Ruth Kalda, haridus- ja teadusministeeriumist aga asekantsler Indrek Reimand. Kaasatud on ka terviseamet ning riigikantselei.
Meediast on korduvalt läbi käinud, et osalemine on vabatahtlik. Kas on võimalik end kuskil ka kirja panna, et oleks suurem tõenäosus valimisse sattuda?
Indrek Reimand selgitab, et see saab olema korraldatud nii, kuidas ka sotsioloogilised uuringufirmad teevad oma valimeid. "Demograafiline juhuvalik, see pole nii, et inimene ise avaldab soovi. Kui ta valimisse satub, siis ta saab öelda, kas on nõus või mitte."
Nädalas tehtaks juhuvalimi alusel circa paartuhat testi? "Täpne umber selgub, umbes selline skaala. Demograafid ja epidemioloogid teevad analüüsi, kui palju igas maakonnas peaks olema testituid, et statistilise kindlusega öelda hiljem maakondade lõikes näitajaid," märkis ta.
Algse plaani kohaselt pidanuks testimine juhuvalimi alusel algama juba uuest nädalast, ent see võib ka pisut nihkuda. Nimelt tuleb töörühmal plaane veidi ümber teha, et need valitsuse ootustega seire osas kattuks. "Loodetavasti saab nädala jooksul uuesti kõik otsad sõlmitud ja uus ettepanek valitsusele lauale," lausus Reimand, et laustestimise kondikava koostamine käib.
Kui juhutestimisega alustatakse, on plaan uuringut teha kolm kuud ja igal nädalal valitsuse erikomisjonile anda ülevaade viiruse levikust.
