"Baltikumi mõõde, mille puudumist oponendid oleksid just nagu ette heitnud, on töös täiesti olemas," selgitas Must Delfile.

Musta sõnul on irooniline, et ajal, mil Randjärv oma väitekirja kirjutas, oli ta Balti Assamblee president ning rääkis  oma poliitilistes esinemistes uurimistöö andmeid kasutades Balti
riikide koorimuusikute koostööst.

"Ka väitekirjas on käsitletud Balti koostöö kujunemine kooride suhtluses nn rohujuure tasandil - näiteks Paulis Kvelde juhitud lätlaste koori Absolvente osalemine Gaudeamuse koori ühiskonnakriitilise hoiakuga laululaagrites," selgitas Must.

Juhendajat rõõmustab, et juhendatava doktoritöö on sotsiaalvõrgustikes juba laialt levinud. "Iga huviline saab tutvuda selles leiduva uue infoga, aga ka leida vigu. See on palju parem, kui tõsise näoga arutada kuulujuttude üle," ütles Must.

Viimaste hulka kuuluvad tema sõnul vihjed kaitsmisele tulevate tööde liiga rangelt hindamisest arvestades jutte palgiaatidest ja ostetud diplomitest. "Nendel juttudel ei ole Randjärve tööga mitte mingit seost. Mis aga puutub viimastel aegadel kaitstud teisi väitekirju, siis ajaloolased rõhutavad ikka ajaloolis-võrdleva meetodi tähtsust," selgitas Must.

Musta sõnul aitab skandaal Randjärve töö ümber viia töö käibesse ning selles kajastatud seisukohad hakkavad levima ka Eesti kultuurilugu kajastavatesse käsitlustesse. "Kindlasti käib see Tuudur Vettiku rolli kohta Eesti laulupeoliikumises - nagu Randjärv näitab, on 1930. ja 1940. aastatel Eesti laulupeoliikumise liidri roll, lähtudes nõukogude ajal ilmunud käsitlustes, isegi uuemates üldkäsitlustes maha vaikitud," rääkis Must.

Musta sõnul on oluline ka Randjärve väide, et lisaks tekstidele tuleb uurida ka muusikateoste helikeelt. "Nii võib selguda, et mõne Eesti helilooja Stalini-ülistustesse oli läbi groteski, taotlusliku disharmoonia ning ebaloomuliku silbitamise täiesti üheselt sisse kirjutatud ülistuse eitus ja paroodia," selgitas ta.

Must usub, et Randjärv teeb oma töö paremaks ja kaitseb selle lähiajal ära. "See juhtub mitte eriti kauges tulevikus, aga eks see sõltub ka komisjoni töögraafikust," ütles Must.

Neljapäeval Tartu ülikoolis oma doktoritööd kaitsnud riigikogu liige ja aseesimees Laine Randjärvele doktorikraadi ei omistatud, kuna kaitsmiskomisjon ei lasknud tema tööd lihtsalt kaitsmiselt läbi.

"Kaitsmine läks hästi, aga nõukogu häältega viis-viiele jäi töö n.ö viiki," ütles Randjärv Delfile. Saadik lisas, et sisulist põhjendust nõukogu talle ei andnud.

Randjärve sõnul kavatseb ta nüüd endiselt koostöös instituudiga töö tegemist jätkata. Seda aga, kuna järgmisena võimalus kaitsmiseks tuleb, saadik öelda ei osanud.

Mullu juunis leidis Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi nõukogu samuti, et Randjärve töös „Loovisiksuse roll sotsiaalpoliitilistes protsessides Tuudur Vettiku ja Roland Laasmäe loometegevuse analüüsi põhjal ajavahemikus 1940-1980" veel piisavalt arenguruumi ja, et see ei ole küps välisretsensentidele saatmiseks.

Üldiselt leidsid professorid toona üsna üksmeelselt, et Randjärve doktoritööl on selge potentsiaal, kuid ajaloo ja arheoloogia instituudi juhatajat Aivar Kriiskat häiris töö emotsionaalne ja mitteakadeemiline stiil.

"Mulle ei olnud ühtegi etteheidet. Kaitsmise käigus oli kõik korrektne, toimus akadeemiline väitlus, nõukogu otsus kaitsmisele lubada oli olemas ja välisoponendid andsid hinnangu, et anda kraad," ütles Randjärv.