Juhan Kivirähk: vahepeal tundus juba, et kodanikud on ära sõitnud ja keegi enam ei protesteeri

 (34)
JUHAN KIVIRÄHK - SOTSIOLOOG
Juhan KivirähkFoto: Sven Arbet

Algatusse Elamisväärne Riik panustanud sotsioloog Juhan Kivirähk põhjendas manifesti loomist sellega, et enne europarlamendi ja riigikogu valimisi oli tarvis taasavada arutelu kodanikele oluliste probleemide üle, mitte jääda vaatama pealt seda, kuidas poliitikud omavahel kohti jagavad.

Sotsioloogi sõnul üritatakse Eesti elu probleemide üle arutamist praegu vältida ja valimisteks valmistutakse hoopis kohti jagades. "Iga erakond mõtleb praegu sellele, kuidas oma positsioone kindlustada, valides selleks ainult endale meelepäraseid teemasid," kommenteeris ta.
"Kodakondsuse ja maksude teema puhul öeldakse näiteks, et selle üle me ei vaidle ja sellest me ei räägi, see on justkui kivisse raiutud," lisas Kivirähk.

Ta märkis, et talle on manifesti sisus kõige südamelähedasem punkt, milles öeldakse, et võimu saanud inimesed lähenevad oma tööle vale nurga alt: "Valitsemiskultuuris tuleks asendada loosung "Mul on nüüd mandaat ja võimalus teha, mida ma tahan" põhimõttega "Nüüd on minu kord olla kõiki osapooli kaasav ja arvestav otsustaja, kes lähtub Eesti huvidest"."

"Kahtlemata on minult seal ka kirjalikku panust, mulle on alati olnud hingelähedased poliitilise avatuse teema, lõimumise teema ja võrdõiguslikkuse teema," viitas Kivirähk.

Uus erakond poleks ideaalne lahendus

Miks praegu ridamisi uusi algatusi ja erakondi välja ilmub? "Eks kõik tajuvad paigalseisu, mõned näevad selles võimalust uue erakonna moodustamiseks. Ma kardan samas, et uus erakond ei suudaks väga palju muuta, sest peab mängima samade reeglite järgi," tõdes Kivirähk.

Seotud lood:

Ta rõhutas, et tähtsaim on see, et kodanikkond oleks aktiivne ja püstitaks oma ootused. "Vanadest erakondadest pööret tulla ei saa. Ka Anvar Samosti eilse avalduse puhul me näeme, et tema liitub IRL-i programmiga, mitte IRL ei liitu temaga. Temast üksi palju ei muutu," arvas sotsioloog.

Osalt tulenes uus algatus ka pettumusest, et Rahvakogu ja Harta 12 järel suuremaid muutusi ei toimunud. "Algatuses on koos inimesed, kes olid aktiivselt Rahvakogus ja Arvamusfestivalil. Vahepeal aga hakkas tunduma, et kodanikud sõitsid Eestist ära, rahu majas, keegi enam ei protesteeri. Me ootasime aga riigikogult enamat," viitas Kivirähk, et senised muudatused ei ole olnud piisavad.

Kivirähk ise siiski esialgu mõne uue erakonnaga liituda ei kavatse, isegi kui algatus selleni viiks. "Kindlasti on algatajate hulgas neid, kes plaanivad erakonna loomist. Poliitikas osalemine ei tähenda aga kindlasti erakonda kuulumist. Mina pole päris erakonnainimene, ei ütle praegu jah ega ei," ütles ta.

"Kui aga nurisetakse, et ära virise, tee oma erakond, siis see pole päris õige lähenemine. Kodanikul on ikka õigus oma ootusi püstitada, selleks ongi riik, et neid täita. Igaüks, kes räägib oma ootustest, ei pea kohe erakonda astuma," leidis ta.

Täna tulid 20 ühiskonnategelast välja üleskutsega Eesti poliitika paigalseisu murdmiseks. Manifesti algatasid Andrei Hvostov, Brit Kerbo, Mari-Helene Kaber, Kristina Kallas, Juhan Kivirähk, Jaan Lahe, Karli Lambot, Ain Lutsepp, Elo Lutsepp, Mari-Liis Lill, Silver Meikar, Kärt Mere, Nastja Pertsjonok, Pärtel Piirimäe, Rein Raud, Marek Tamm, Toomas Trapido, Siim Tuisk, Tõnu Viik ja David Vseviov.