Riigikogulane Igor Gräzin (Reformierakond) arvab oma arvamuskirjutises, et Juhan Kivirähu kui sotsiloogi avalduse taga puudus igasugune teaduslik kaalukus, mistõttu ta kuritarvitas teadlase positsiooni.

“Kui ma kirjutan mingisugusele artiklile alla kui sotsioloog, siis eeldatakse, et mul on olemas mingid teaduslikud teadmised selle küsimuse kohta,” leiab ta. “Juhul kui avaldatakse arvamust kui kodanik, siis tuleb avaldusele alla kirjutada kui kodanik, mitte kui sotsioloog.”

Juhan Kivirähu personaalküsimuse elav arutelu on paradoksaalsel kombel just täpselt see, mis juhtub valitsuse kritiseerijaga Venemaal, kirjutab Mihkel Raud Eesti Päevalehe arvamusveerul vastusõnavõtus. “Seal lastakse Kivirähki taoline arvamusliider “ebapatriootliku“ käitumise pärast pikemalt arutamata töölt lahti,” nendib Raud. “Või põrutab rõugearmiline “spetsialist“ talle üheksa grammi tina meelekohta. /-/ Õigus midagi arvata on tsiviliseeritud Euroopa riigis vääramatu. Ka midagi küsitavat arvata.” Meediaekspert Tarmu Tammerk leiab sealsamas kõrvalkirjutises, et sotsioloog, kes töötab kaitseministeeriumiga seotud asutuses, peaks omama täielikku sõnavabadust.

“See on väga ohtlik tendents, kui praegusel hetkel hakatakse valitsuse kriitikuid ähvardama töölt vallandamise ning muu sellisega,” leiab ta. “See hüsteeria, mis on teisitimõtlemise suhtes, on minu jaoks väga muret tekitav.”

Siseminister Jüri Pihli hiljutine mõtteavaldus, et turvafirma Falck peaks hakkama teostama oma töötajate seas meelsuskontrolli, on Tammerki meelest liikumine totalitaarse riigi poole. Riigikogulane Hannes Rumm (SDE) nendib Eesti Päevalehe arvamusveerul, parafraseerides üht maailma sõnavabaduse klassikut: “ma ei ole kindlasti nõus kõige sellega, mida Kivirähk kirjutas, kuid ma olen nõus surema selle nimel, et Kivirähul oleks õigus oma mõtteid vabalt ja tagakiusamist kartmata välja öelda.”

Juhan Kivirähk kirjutas möödunud nädalal Eesti Päevalehe arvamusveerul, et laamendajate, süütajate ja rüüstajate “ämmaemandaks” on Eesti Vabariigi valitsus eesotsas peaminister Andrus Ansipiga.

Eestis oli tarvis pronkssõduri kaitsjaid kuidagi naeruvääristada, nendib Kivirähk. “Seepärast lastigi nad ülesärritatult lahti Pärnu maanteele, kus neil võimaldati mitme tunni vältel segamatult rüüstata ja laamendada.”

“Ma arvan, et ühiskonna sisemise stabiilsuse hävitamise ja Eesti rahvusvahelise maine kahjustamise pärast peaks peaminister Andrus Ansip ametist lahkuma,” lausus Kivirähk.