Juhan Kivirähk: kaitsepoliitika vallas on valitsuse tõsisemad väljakutsed seotud isikkoosseisuga

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse vanemteadur ja valitsemise valvur välis- ja kaitsepoliitika alal Juhan Kivirähk leiab, et selles valdkonnas on valitsuse lubadustest küllalt palju selliseid, mis on tõepoolest töös ja saavad selles seisus olema jätkuvalt.

"Kui me näiteks räägime kaitseväele tänapäevaste elamis- ja väljaõppetingimuste tagamisest, siis seda ülesannet mingil hetkel lõpetatuks pidada on raske - lihtsalt tänapäev läheb kogu aeg oma nõuetega eest ära," selgitas Kivirähk Delfile.

Loomulikult on tema sõnul jätkuvad tegevused ka osalemine NATO-s, panustamine NATO strateegilise kontseptsiooni elluviimisesse, osalemine välismissioonidel jms.

"Või näiteks välispoliitika alal arengukoostöösse panustamine või Eesti välisesinduse võrgu arendamine," loetles Kivirähk. "Need kõik on tegevused, mille puhul on üsna raske ühel hetkel öelda: "Tehtud!"."

Konkreetsete tegevustena, mida mingil hetkel tehtuks saab kuulutada, on valitsemise valvurite vaatluse all eelkõige seadusandlikud muudatused, mis aitavad panna riigikaitselisi institutsioone efektiivsemalt tegutsema ning viia need vastavusse riigikaitse laia käsitlusega, ütles Kivirähk.

See tähendab tema sõnul, et võimaliku sõjalise ohu korral peab olema valmis oma pädevuse piires toimima kogu tsiviilühiskond, mitte ainult kaitsejõud üksi. "Enamik selleks vajalikest seadustest on juba parlamendis arutusel," tõdes ta.

Tõsisemad väljakutsed seotud isikkoosseisuga

Kõige tõsisemateks väljakutseteks on Kivirähu hinnangul lubadused, mis on seotud kaitseväelaste isikkoosseisuga.

"Ülesannet kasvatada kaadrikaitseväelaste arvu igal aastal 125 võrra pole lihtne täita, kuni ei ole võimalik tõsta kaitseväelaste palka," nimetas Kivirähk kitsaskoha. Ta lisas, et praegu kipub kaitseväeteenistusest lahkujate arv nullima need jõupingutused, mida tehakse uute kaitseväelaste juurde toomiseks.

"Pealegi tuleb arvestada, et lähiaastatel tugevneb demograafilisest olukorrast tekkiv surve: noori mehi on vaja mitte ainult kaitseväkke, vaid ka politseisse, päästjateks ja muidugi ka ettevõtlusesse," viitas ta rahvastiku struktuurist tulenevale ohule.

"Kui majandus hakkab hoogsamalt kasvama, et tarvitse kaitsevägi osutuda sugugi kõige atraktiivsemaks tööandjaks," nentis Kivirähk. Mullu alustas ajateenistust 3304 kutsealust.

Väga oluliseks on vanemteaduri sõnul ka välismissioonidel osalenute sotsiaalsete tagatiste ja psühholoogilise rehabilitatsiooni tagamine. "Tean, et selle teemaga praegu üsna tõsiselt ka tegeletakse," lausus ta.

Lubadus täidetakse majanduslike võimaluste tekkimisel

Kivirähk märkis, et praeguse valitsuse valitsemisprogrammis kordub küllaltki sageli sõnaühend "majanduslike võimaluste tekkimisel".

"On selge, et masust taastumine võtab aega ning paljude valitsemislubaduste realiseerimiseks ei kipu neid võimalusi niipea tekkima," ütles ta. "Selles mõttes on riigikaitse mõnevõrra paremas seisus, kuna eelarve kasv selles valdkonnas oli võrreldes teistega märkimisväärne."

Samas tõi ta välja, et paljude oluliste asjade tegemiseks jääb raha ikkagi ka selles valdkonnas napiks ja täpsustas, et seda eelkõige inimressurssi panustamiseks.

Riigikaitse ja välispoliitika alal on vanemteaduri hinnangul kõik olulised ülesanded ega pole ühtegi sellist ülesannet, mida niisama ooterežiimile settima võiks jätta.