Juhan Kivirähk: kaitseministeeriumil tuleb välja töötada veteranide poliitika

 (26)
Juhan Kivirähk: kaitseministeeriumil tuleb välja töötada veteranide poliitika
Foto: Ilmar Saabas

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse vanemteadur Juhan Kivirähk leiab, et kaitseministeeriumil on ülesanne defineerida, keda käsitleda Eesti riikliku iseseisvuse eest võidelnutena ja töötada välja veteranide poliitika.

Kivirähk tunnistas Delfile, et tema esimene reaktsioon kaitseministeeriumi ideele sellisel kujul, nagu see avalikkuse ette jõudis, oli negatiivne.

„Kui küsimus taandukski ainult sellele, et kõik Saksa armees võitlejad kuulutatakse in corpore Eesti vabadusvõitlejateks, siis oleks see väga jäme lihtsustamine ega leiaks kindlasti mõistmist ei Eesti ega ka Euroopa avalikkuses,“ kõneles Kivirähk. „Kui seda mõtet edasi arendada, siis võiks ju küsida, miks mitte taotleda Adolf Hitlerile postuumselt Eesti riigi aumärki meie vabadusvõitluse toetamise eest,“ utreeris Kivirähk.

Paraku jõudis teema avalikkuse ette moonutatud ja lihtsustatud kujul, selgitas Kivirähk. "Asi on lihtsalt selles, et valitsuse tegevusprogramm näeb ette, et koalitsioon soovib saavutada Eesti riikliku iseseisvuse eest võidelnute tunnustamise riigikogu otsusega ja ministeeriumi ülesandeks on see otsus ette valmistada," selgitas ta.

Kes konkreetselt Eesti riikliku iseseisvuse eest võidelnute kategooria alla kuuluvad, nõuab Kivirähki sõnul loomulikult täpsustamist.

"Küllap vallanduski kogu skandaal sellest, et kaitseminister pidas võimalikuks, et sinna kuuluvad ka hitlerliku Saksamaa armees võidelnud eestlased," kõneles Kivirähk. "Ja tõenäoliselt mitte kõik, vaid üksnes need, kes osalesid Eesti kaitselahingutes 1944. aastal."

Seotud lood:

Tema sõnul oleks kindlasti avalikkusel huvitav teada, keda kaitseministeerium veel iseseisvuse eest võidelnute hulka soovib liigitada. "Ja kindlasti peaks sellele järgnema avalik diskussioon – kui valitsus oma neljapäevasel istungil heaks kiidetud kaasamise head tava ikka kavatseb tõsiselt võtta," leidis Kivirähk.

Kivirähki hinnangul oleks kahetsusväärne, kui sarnaselt nõukogude ajaga hakataks ühel pool sõdinud mehi ülistama ja teisi halvustama. "Mõlemad pidasid ju tegelikult võõrast sõda ning enamus neist soovis kindlasti oma isamaale vaid kõige paremat saatust," meenutas ta.

Vaja on veteranide-poliitikat

Lisaks Eesti riikliku iseseisvuse eest võidelnute tunnustamisega sisaldub valitsuse töökavades ka tervikliku veteranide-poliitika väljatöötamine välismissioonidel viibinud kaitseväelaste toetuseks.

"Sellega seoses on kaalutud võimalust hakata sarnaselt mitmete NATO riikidega tähistama spetsiaalset veteranide päeva," kõneles Kivirähk. "Kui hakkaksime veteranide all käsitlema vaid viimasel kümnendil välismissioonidel käinuid, oleks see jällegi liiga kitsas käsitlus – ajal, kui riigis elab hulgaliselt eelmise sajandi suurimas sõjas võidelnuid. Nii haakub ka veteranide teema kaudselt iseseisvuse eest võidelnute määratlemise probleemiga."

Kivirähki sõnul näitab kõrgetel tuuridel käivitunud emotsionaalne diskussioon, et on veel väga palju ebaselget selles, keda pidada sõjaveteraniks, keda vabadusvõitlejaks, keda represseerituks.

"Selle teemaga peaks tegelema rahulikult ja tasakaalukalt, mitte aga üksikuid lauseid kontekstist välja võttes ja pahatahtlikult silte kleepides," leidis ta.