Juhan Kivirähk: ajateenistuses peab toimima selge alluvussuhe

 (66)
Juhan Kivirähk: ajateenistuses peab toimima selge alluvussuhe
Foto: Andres Putting

Lõviosa ajateenistuses käinud noormeestest mõistab, et ajateenistuses ei saa rakendada täpselt samu demokraatlikke õigusi nagu tsiviilelus ning et peab toimima selge alluvussuhe ja määrustik, ütles sotsioloog Juhan Kivirähk.

Kutsealuste ja reservväelaste seas läbi viidud küsitluse uuringuaruande koostanud Kivirähki sõnul näitab uuring tervikuna, et noored peavad ajateenistust üha enam vajalikuks ning valdavosa jääb teenistusajaga Eesti kaitseväes rahule.

"Uuringutulemuste kohaselt peavad tervelt 84 protsenti ajateenistuse läbinud reservväelastest ajateenistust kindlasti või pigem vajalikuks ning kutsealuste seas on see protsent nelja aastaga tõusnud pea 10 protsenti ehk 78-le," ütles Kivirähk Delfile.

Tema sõnul jäävad pea neli viiendikku ajateenistuse läbinud noormeestest oma teenistusajaga täiesti või üldiselt rahule. "Kõige enam peetakse uuringu kohaselt Eesti kaitseväge distsiplineeritud organisatsiooniks, mis annab eluks vajalikke oskusi ja hea sõjalise väljaõppe," lisas rahvusvaheliste kaitseuuringute keskuse teadur Kivirähk.

Ajalehe järeldus alandatud noorsõduritest oli kohatu

Kivirähk leiab, et Eesti Päevaleht on oma tänases artiklis "Iga kolmas noorsõdur tunneb end alandatuna" eelmisel aastal toimunud kutsealuste ja reservväelaste küsitluse aruandest oma pealkirjas kahetsusväärselt esile tõstnud järelduse, mis kindlasti ei sobi toimunud uuringu põhiliseks järelduseks. "Kui oma ajateenistusega jäi rahule ligi neli viiendikku reservi arvatud noormeestest, siis Eesti Päevalehe poolt üksikute faktide põhjal tehtud järeldus kohatu," nentis Kivirähk.

Seotud lood:

Tema sõnul on oluline märkida, et küsimustikus sooviti teada, kas vastaja puutus ajateenistuse jooksul kokku ajateenijate alandava kohtlemisega. "See tähendab, et küsimus selgitas välja selle, kas taolisi juhtumeid väeosas esines, mitte aga seda, kas vastaja ise alandavat kohtlemist koges. Ka pole päris korrektne esile tõsta vaid ühe, väga väikese esindatusega vanusegrupi (18-19-aastased) hinnangut. Nende vastajate üldine osakaal, kes taolist kohtlemist on küllalt sageli tähele pannud, on marginaalne - vaid 15 vastajat kokku 589-st," nentis Kivirähk.

Küsimused kaitseväe demokraatlikkuse kohta on küsimustikus selle pärast, et mõõta, kuidas ajateenistuse jooksul noormeeste hoiakud muutuvad. "Kui ajateenistusse minevatest kutsealustest leiab 39 protsenti, et kaitseväes peaks kehtima samasugused reeglid ja demokraatlikud õigused nagu tsiviilelus, siis reservi arvatutest on sellise arvamuse juurde jäänud vaid 18 protsenti. Tervelt 77 protsenti on aga ajateenistuse jooksul aru saanud, et kaitseväes ei saa rakendada täpselt samu demokraatlikke õigusi nagu tsiviilelus, siin peab toimima selge alluvussuhe ja määrustik. Sellise arusaama juurdumine ongi ju üks ajateenistuse eesmärkidest," selgitas sotsioloog.

Uuring "Arvamuse kaitseväest enne ja pärast ajateenistust" viidi kaitseressursside ameti tellimusel läbi juba neljandat korda.