Jõulurahu väljakuulutamise tava sai Eestis Soome eeskujul alguse 1993. aastal. Seejärel on seda tehtud taas iga aasta erinevates maakondades, teatas Eesti Jahimeeste Selts.

Jõulurahu ajal jahimehed loomi ei lase, vaid käivad peredega metsas ja viivad ühiselt sealsetele asukatele süüa. Rahuajal on kergem hingata suurulukitest huntidel, karudel, ilvestel, metssigadel, punahirvedel, põtradel ja metskitsedel. Igal neist on veel omakorda oma lubatud jahiaeg.

Peale nende suurte loomade on kütitavate nimistus ka - rebane, kährikkoer, mink, tuhkur, metsnugis, kivinugis, mäger, kobras, ondatra, halljänes, valgejänes, kormoran, hallhaigur, rabahani, hallhani, suur-laukhani, kanada lagle, valgepõsk-lagle, viupart, rääkspart,
piilpart, sinikael-part, soopart, rägapart, luitsnokk-part, punapea-vart, tuttvart, merivart, hahk, aul, mustvaeras, sõtkas, laanepüü, faasan, nurmkana, lauk, tikutaja, metskurvits ja veel mõned tiivulised.