Pärna väitel lülitati kriminaalkoodeksi (KrK) 204. paragrahvi kolmas, joodikuid kaitsev lõige seadusesse Riigikogu kahe liikme ettepanekul novembris 1998.

“Pärast seda käis asi kähku — detsembris võeti parandus vastu ja 23. jaanuaril 1999 see jõustus,” selgitas Pärna. “Riigikogu aukohus on see vale lausejupike seaduse kolmandast lõikest ära võtta.”

Pärna sõnul oli Liivi ja Kuke idee seadust parandada üllas ja õige, sest eesmärgiks seati, et teist korda purjuspäi autot juhtinut saaks karistada kriminaalkorras.

Parandus tõi vastuolu

“Kuigi Riigikogu õiguskomisjonile sai toona öeldud, et parandus toob seadusesse vastuolu, kiitis parlament paranduse ikkagi heaks,” lausus Pärna.

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Jüri Adams ütles paar päeva tagasi, et komisjon võtaks seaduseparanduse kiireloomulisena töösse, kui vaid asjatundjatelt kirjalik ettepanek tuleks. Pärna sõnul justiitsministeerium seda ka lähipäevil teeb.

“Me ei teinud seda varem, sest lootsime, et suvel saame siiski uue karistusseadustiku, aga ei saanud,” tõdes Pärna.

Teist teed pidi ajavad asja seadust rakendavad kohtunikud. Tallinna linnakohtunik Merle Parts saatis näiteks nädal tagasi KrK 204. paragrahvi 3. lõike järgi süüdistatud Roman Zaplatini kriminaalasja prokuratuuri tagasi raskema, sama paragrahvi 1. lõike järgi süüdistuse esitamiseks.