Jõks: valitsus rikub riigilõivudega eelarvet täites põhiseadust
"Riigilõivude tõstmise puhul pea kaks korda 2009. aasta algusest võis jääda mulje, et varjatud eesmärk oli riigikassa täitmine. Selline eesmärk riigilõivude puhul ei ole lubatav," kinnitab Jõks ajalehele Pealinn.
Põhjendamatult kõrgetele riigilõivudele on tähelepanu juhtinud riigikohus, õiguskantsler, juristide liit ja advokaadid. Jõksi sõnul on riigikohtu otsus, et riigilõivud on Eestis põhiseadusvastaselt liiga kõrged, lõplik ja seda edasi kaevata ei saa.
"Riigikohtu otsuse täitmiseks aga seadus tähtaega ette ei näe. Vaatamata sellele tuleb põhiseadusevastane olukord kõrvaldada nii kiiresti kui võimalik," ütleb Jõks.
"Eesti riigilõivud on Euroopa Liidus kõige kõrgemad," kinnitab juristide liidu direktor Krista Paal. "Juristide liit kuulutas riigilõivu tõstmise seaduse kohe pärast selle vastuvõtmist kõige halvemaks seaduseks," lisab Paal.
Euroliidus peetakse väga kõrgeks Saksamaa ja Austria riigilõive. Kui aga võrrelda kõige väiksemaid lõive, siis tuleb Saksamaal kuni 300-eurose nõude eest maksta 25 eurot, Austrias kuni 360-eurose nõude eest 37 eurot – ja Eestis kuni 320-eurose hagi eest 64 eurot!
Kuna kehtivad lõivumäärad ei võimalda enamikul isikutest vajadusel kohtusse pöördumiseks vajalikku riigilõivu probleemideta tasuda, siis on tegu ebaproportsionaalse ja seega põhiseadusvastase riigilõivuga. Näiteks on Eestis riigilõivu suurus miinimumpalgaga võrreldes koguni 8,5-kordne.
