Jõks: ühiskond muutub järjest suletumaks

Eesti ühiskond muutub järjest suletumaks: politiseerumine kasvab ning erahuvid kipuvad varjama avalikke huve, ütles õiguskantsler Allar Jõks riigikogus möödunud aastat analüüsides.

Toimiva ja terve demokraatia aluseks on informeeritud ja läbipaistev kodanikuühiskond koos ideede, arvamuste, veendumuste vabaduse ja paljususega, lausus Jõks riigikogu ees kõneledes. “Tuginedes viie ja poole aastasele kogemusele, väidan, et kolmanda sektori kaasamine on tihti näiline.”

Õiguskantsleri sõnul võtavad kõige ilmekamalt sellise lähenemise kokku ütlused, et „igaüks jäägu oma liistude juurde” või „tänavapoliitika tegemise aeg on möödas”.

“Kas tõesti kodaniku algatus on põlastusväärne,” märkis Jõks ja lisas: “Parteikontori tagatuba pole kindlasti ainuke koht poliitika tegemiseks.”

Kuid sama õõvastav on ka jälgida inimeste lahterdamist mineviku- ja tulevikutegijateks. Kas demokraatlikus ühiskonnas peavad inimesed sulgema suu seetõttu, et nad on sündinud „valel” ajal ja töötanud okupeeriva võimu all?

Jõks arvustas, et poliitilise eliidi poolt sotsiaalsete sanktsioonidega ähvardamine, halvustamine, naeruvääristamine, hirmu õhkkonna loomine on kujunemas avaliku debati lahutamatuks osaks.

Õiguskantsler rõhutas vajadust muuta ühiskond avatumaks. “Miks nii kergelt lüüakse dokumendile peale märge AK, ametkondlikuks kasutamiseks? Ühiskond, kus parteistumine on võtmas hirmuäratavaid mõõtmeid, erahuvi eelistamine avalikule huvile on saamas reegliks, see ühiskond vajab vastupidi, enam avatust ja läbipaistvust.”

Jõks ründas teravalt katseid politiseerida rahvusringhäälingu nõukogu, et rahvusringhäälingu nõukogu koosneb 13- st Riigikogu liikmest.

“Avalik-õiguslik ringhääling ja televisioon on vaba avaliku debati garandid,” sõnas õiguskantsler. “Nad saavad olla garandid aga ainult siis, kui ringhäälingunõukogu ei allu poliitilise enamuse otsustele, mis omakorda mõjutavad nii personali- kui ka programmivalikut.”

Õiguskantsler arvustas oma ettekandes ka ohtlike veoste puudulikku reguleerimist, mis võib kaasa tuua ohu nii tuhandete inimeste elule ja tervisele kui ka riigi julgeolekule.

Jõksi kriitikat pälvis ka praegune planeerimise ja ehitamise korralduses valitsev pädevuste ja järelevalve killustatus ning era- ja avaliku huvi ehk teisisõnu miljonite ja miljöö vastandumine.

Jõks hoiatas riigi ülesannete nihkumise eest eraõiguslikele isikutele. “Näiteks ettevalmistatud korrakaitseseaduse eelnõu võimaldab erakätesse usaldada ka traditsiooniliselt riigile kuuluvat jõu ja sunni monopoli.”

On teatud hulk avalikke ülesandeid, mida riik peab igal juhul jääma täitma vahetus organisatsioonilises vormis, nentis õiguskantsler. “Kindlasti kuulub siia sisemise ja välise rahu kaitse ning selleks vajalik füüsilise jõu kasutamine. Vahetult riigi jõumonopoliga seotud ülesannete erasektorile üleandmine ei ole lubatav ning neid tuleb täita riigi vahetu haldusorganisatsiooni vormis.”

Jõks arvustas, et mitte midagi ei ole tehtud selleks, et Riigikogu liikmed ei kuuluks enam ebaseaduslikult riigi äriühingute nõukogudesse.

Samuti langes õiguskantsleri kriitika alla kontrollorgani puudumine erakondade rahastamise üle. “Valimisreklaami piirangute leevendamine tuleb kõne alla alles siis, kui reaalne kontroll erakondade rahastamise osas on olemas,” nentis Jõks.

Möödunud aastal esitati õiguskantslerile 2043 avaldust. See arv on Jõksi sõnul viimastel aastatel stabiliseerunud, mis on märgiks, et kodanike õigusteadlikkus erinevatest õiguskaitsevahenditest ning õiguskantsleri pädevusest on tõusnud.

Samuti on Jõksi hinnangul muutunud Eesti ametnikkond üha professionaalsemaks, mis on vähendanud ilmselgeid vigu õiguse rakendamisel.