Ilma ravikindlustuseta on Eestis praegu kuus protsenti elanikkonnast ehk ligi 80 000 inimest. Neile tagab riik küll kiirabiteenuse ja teatava psühhiaatrilise abi, kuid teiste arstiabi liikide, sealhulgas üld- ehk perearstiabi eest peavad nad tasuma ise.

Jõks osutab, et enamik neist inimestest on pikaajalised töötud, kes ei saa endale tasulist arstiabi lubada. Samas aga sätestab põhiseadus igaühe õiguse tervise kaitsele ja inimväärsele elule.

Õiguskantsleri hinnangul on ilmne, et tervise tagamiseks ei piisa ainult kiirabiteenuse kättesaadavusest.

“Neile, kellele üldarstiabi pole kättesaadav, ei diagnoosita terviserikkeid varajases ning ravitavas staadiumis, mille tulemusena satuvad ravikindlustuseta isikud arsti juurde alles siis, kui nad oma haiguse ägenemisest tulenevalt vajavad viivitamatut abi. Sellise tendentsi vältimiseks oleks soovitav tagada ravikindlustamata isikutele juurdepääs üldarstiabile,” teatab Jõks.

Õiguskantsler tõstatas arstiabi kättesaadavuse küsimuse sotsiaalministri ees ning ootab ministrilt hinnangut, kas olukord, et ravikindlustuseta inimesed ei saa riigi poolt rahastatavat üldarstiabi, on ravikindlustuse raha kasutamise mõttes otstarbekas.

Jõks teatab oma kodulehel, et kavatseb võtta ravikindlustuse valdkonna oma selle aasta olulisimaks prioriteediks.

Ühtlasi kavatseb ta algatada menetluse nii üld- kui ka eriarstiabi kättesaadavusest Eesti äärealadel, sest tema hinnangul on kaheldav, kas tervishoiuteenuste kättesaadavus ääremaadel tagab inimestele põhiseadusest tuleneva õiguse tervise kaitsele.