Põhjarannik kirjutas kolmapäeval, et Liina Mihkelsoni tool paistis kõikuvat juba talvel. Ametlik põhjus kriitikaks oli arengukava puudumine, mis oli põhiteema veebruari keskel toimunud volikogu haridus- ja noorsootöökomisjonis ja tipnes volikogu esimehe Teet Enoki ettepanekuga saata kooli teenistuslik järelevalve. Märtsi alguses asus valla palvel kooli dokumente läbi töötama Piret Hiisjärv.
Märtsi lõpus saadeti Mihkelsonile õiend, milles toodi välja 17 rikkumist. Mihkelson saatis õiendile vastuse, kus selgitas, et enamik mainitud väidetest on väärad või eksitavad. Samuti seadis ta küsimuse alla Hiisjärve spetsialisti tiitli, kuivõrd Hiisjärv pani 2010. aasta lõpus koolijuhi ameti maha õpilaste ja õpetajate umbusaldusavalduse tõttu. Pärast õiendile saadetud vastust koolijuhi ja valla vahel erilist suhtlust polnud, kuni möödunud teisipäeval Mihkelson kaheksale suuremale rikkumisele viidates vallandati.
Vallavanem Eduard East ütles direktori vallandamisotsust Jõhvi põhikooli perele põhjendades, et Mihkelson ei esitanud vallavalitsusele puuduvaid dokumente, vaid üksnes kinnitas, et need on olemas. Mihkelson ütles Delfile, et on hämmeldunud, et temalt neid dokumente ei küsitud, kui neid näha taheti. East leiab aga, et vald dokumente eraldi küsima ei pidanud, sest puudused olid juba välja toodud ja kui dokumendid tegelikult olemas on, siis oleks pidanud Mihkelson ise taipama need vallale saata. Kuna direktor seda aga ei teinud, siis lasti ta lisaküsimusi esitamata lahti.
Mihkelson pole etteheidetega nõus ja pöördub kohtusse. "Mult paluti vastuseid etteheidetele, mille ma ka kohe saatsin, kuid neid pole üldse arvestatud," sõnas endine direktor. Mitme dokumendi osas, mille puudumist direktorile ette heideti, ütles Mihkelson, et need on kehtestatud juba Jõhvi gümnaasiumi ajal, mille õigusjärglane Jõhvi põhikool on. Mihkelsoni sõnul on vallast koolile kinnitatud, et neid dokumente pole vaja uuesti kinnitada, kui neisse just muudatusi sisse ei viida. Vallavanem East ütles aga Delfile, et tema ei tea, et Mihkelsonile oleks vallast öeldud, et dokumente uuesti kinnitada pole vaja. Easti sõnul tulnuks seda tingimata teha või saata vallale tõendeid varasema vallakoosseisu arvamuse kohta.
Üks aspekt, mis Mihkelsoni ja tema toetajaid imestama pani, on see, et direktor vallandati vaid paar nädalat enne kooliaasta lõppu. Mihkelson rõhutas, et see ei ole kuidagi kooli huve arvestav. Easti sõnul oli aga rikkumisi sedavõrd palju ja usalduse kaotus nõnda suur, et ta poleks soostunud Mihkelsoni päevagi kauem ametis hoidma.
Tõsised rikkumised või nõiajaht
Kui aga koolijuhi sõnadest lähtuda, siis lükkas Mihkelson justkui kõik süüdistused ümber. Peale pisivigade ta rikkumistega nõus pole, mistõttu tekib küsimus, miks teda ametist kangutama asuti. Seepeale ütles Mihkelson, et tegu on nõiajahiga, mille taga on vallavolikogu esimees Teet Enok.
Täpsemalt nimetas endine koolijuht kangutamise võimaliku põhjusena kaht paari aasta tagust sündmust. Esiteks seda, et koolijuht otsustas koos valla esindajaga Jõhvi gümnaasiumi põhikooliks reorganiseerides koondada koolist majandusjuhataja, kes oli Enoki ämm. "Pärast seda hakkasin tundma, et miski pole enam õige: käib nokkimine ja vigade otsimine," meenutas Mihkelson. Enoki sõnul ei saa tema ämma koondamist kuidagi vimma pidamise põhjuseks lugeda. "Ämma lugu on ettekääne," kinnitas ta. "Inimene oli juba pensionär ja ma isiklikult ütlesin Liina Mihkelsonile, et nii ongi parem. Seda enam, et inimesel oli plaan Ida-Virumaalt ära kolida," rääkis Enok.
Mihkelsoni sõnul on aga teinegi võimalik põhjus, mis seotud tema Viru maakohtus kohtunikuna töötava abikaasaga. Mihkelson viitas Enoki ettevõttelt võlgnevuse väljamõistmise otsusele. "Liina Mihkelsoni abikaasast kohtunik Olev Mihkelson pole minu eraisiku ega minu osaluses ettevõtete suhtes ühtegi otsust langetanud! See on fakt!" rõhutas seepeale Enok. Nii leiab vallavolikogu esimees, et konstruktiivse koostöö alustamise asemel olukorra parandamiseks on Liina Mihkelson alustanud tema suhtes laimukampaaniaga.
Enoki sõnul on Mihkelsoni töö osas etteheidete loetelu aukartustäratavalt pikk ja just seetõttu tegi ta ettepaneku alustada koolis teenistuslikku järelevalvet. "Järelevalve osas andis vallavalitsus võimaluse vastusteks ja minu arusaamist mööda võimaluse vigu parandama hakata. Tegelikult alustati minu isiku suhtes meediarünnakuga!" sõnas pettunud Enok.
Kokkuvõttes leiab Mihkelson, et teda on asutud alusetult ja kättemaksuks ametist kangutama, ja Enok omakorda, et Mihkelson ei soostu vigu tunnistama-parandama ja vastab laimuga. Jõhvi volikogu liige Kaia Kaldvee osutas Põhjarannikus ilmunud arvamusartiklis, et mõned inimesed ei sobigi alati omavahel suhtlema, ja küsis, kas nad seda peavadki. Vast ei pea, aga... Mihkelson andis nõusoleku kandideerimaks sügisestel valimistel Jõhvi vallavolikokku, kus ta järgmisel aastal seega Teet Enokiga kõrvuti töötama võib sattuda.
Toetusallkirjade saaga
Mihkelsoni toetuseks kogusid õpetajad ja õpilased möödunud nädalal ühe päevaga 450 allkirja. Toetusallkirja andis enamik õpetajaid ja kooli töötajaid ja ka suur osa õpilasi.
Mihkelson ütles, et kooli toetus aitab tal pea püsti hoida, samas kui vallavanem Eduard East asus pöördumisest rääkides taunima, et sellel ka laste allkirjad peal on. Tema sõnul oleks vastutustundlik juht tulnud klassi ette ja öelnud, et laste ülesanne on õppida. Ja keelanud allkirjade kogumise ka õpetajatel, sest nende ülesanne on õpetada. Vallavanema hinnangul poleks koolipere tohtinud toetuse märgiks allkirju koguda, nii et pöördumine tema arvamust Mihkelsonist ei paranda.
Lastelt allkirjade kogumise tõttu võttis sõna ka haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo, kes osutas, et lastelt ei tohi ilma vanema nõusolekuta avalikule pöördumisele allkirja küsida. "Koolis toimuvale peavad hinnangu andma eelkõige sellega kõige paremini kursis olevad osapooled: koolipidaja ehk kohalik omavalitsus, samuti kooli lastevanemad ja hoolekogu," nentis Hollo.
Jõhvi volikogu liige Kaia Kaldvee märkis, et usutavasti tahtsid õpilased allkirjade kogumisega näidata toetust direktorile, ja toonitas, et lastelt allkirjade kogumise algatasid lapsed ise. "Vägisi jääb mulje, et praegu püütakse poliitilise trikina hajutada lugeja tähelepanu koolidirektori ametist vabastamiselt hoopis kunstlikult suureks puhutud teemale, nagu seda on koolilaste poolt koolilastelt korjatud toetusallkirjad," sõnas Kaldvee.
