Johannes Kert peab mullust aastat Eesti julgeolekule heaks
"Oli tegus julgeoleku- ja kaitsepoliitiline aasta. Ma arvan, et 2010. aasta läks igati asja ette ning Eesti julgeolek on kindlustunud," ütles Kert BNS-ile antud intervjuus.
Kerdi hinnangul on detsembris valitsuses kinnitatud riigikaitse strateegia üks tähtsamaid arenguid Eesti kaitsepoliitika vallas läbi aegade. "Sellega antakse riigikaitse ülesanded ka laiemalt teistele ametkondadele ja asutustele, kui ainult kaitseministeeriumi haldusala," selgitas Kert.
Strateegia lähtub põhimõttest, et kõik asutused, kes vastutavad ühe või teise valdkonna eest sõjaajal, peavad nende eest vastutama ka rahuajal.
Strateegia määratleb riigikaitse peamiste tegevussuundadena lisaks sõjalisele kaitsele ka tsiviilsektori toetuse sõjalisele kaitsele, rahvusvahelise tegevuse, sisejulgeoleku tagamise, ühiskonna elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamise ning psühholoogilise kaitse.
Oluliste möödunud aastal Eesti julgeolekut kindlustanud sündmustena märkis Kert ära veel NATO kaitseplaani Poola ja Baltikumi jaoks ning Eestis toimunud NATO ühisõppused. "Siin treeniti õhutranspordi toetussilda ja Eesti laevade toetavat rolli mereeskaadri meie vetesse kohale toomisel. Samuti toimus ühisõppus USA merejalaväega, kes sooritasid siin dessandiharjutuse meie põhjarannikule."
Lisaks on Kerdi hinnangul oluline, et kaitseväe mobilisatsiooni struktuur on arenenud plaanipäraselt edasi ja sellega on asjad hästi. "Võib öelda, et Eesti areneb kaitsealase küpsuse suunas," leidis ta.
Ka Eesti liitumine eurotsooniga kindlustas Kerdi sõnul riigi julgeolekut ja lisas majanduspoliitikasse stabiilsust. "See on selge valik, millisesse majandus- ja rahaliitu me kuuluda tahame ja kuhu me kindlasti enam kunagi kuuluda ei taha."
