„Teemadeks on kaitseväe juhtimisstruktuur ja kaitseväe erioperatsioonid, arutasime ka natuke personalipoliitikat puudutavaid teemasid. Esitati küsimusi, saadi vastuseid ja see kohtumine meil ei jää küll viimaseks. See oli esimene, aga selliseid tuleb veel,” selgitas Kert Delfile tänase kohtumise teemasid.

Küsimusi, millele vastuseid ei oleks saanud, ei saa Kerdi sõnul välja tuua. „Tegelikult olid vähemalt enamusele küsimustest vastused,” sõnas Kert.

Järgmise kohtumise aega ei osanud Kert praegu öelda, kuid sõnas, et need ei hakka toimuma väga tihti. „Võib-olla paar korda aastas, aga vastavalt ka vajadusele. Kui vajadust on rohkem, siis saadakse rohkem kokku,” lisas ta.

Kohtumiste eesmärk ongi Kerdi sõnul eelkõige info vahetamine ja nõu pidamine, kuid seal on ka sotsiaalne pool. „Me oleme teenistuskaaslased, aastakümneid sama asja ajanud ja siin on ka selline kamraadlik mõõde,” lisas ta.

„Aga on parem, kui need ohvitserid, kes on reservis ja erus, et nad on asjadega kursis. Meie käest üsna tihti küsitakse, et mis see on ja mis too on ja kui me vastame midagi, mida me ise arvame, siis see ei ole päris hea,” ütles Kert. „Parem kui me teame, kuidas asjad täpselt on ja suudame anda võimalikult häid vastuseid. Oleks kahju, kui me räägiksime midagi, mis on võib-olla meie unelm või illusioon selle pähe, mis tegelikult on,” lisas Kert.

Eestis on praegu 16 kõrgemas auastmes ohvitseri: kindralmajor Indrek Sirel, kindralmajor Martin Herem, kindralmajor Meelis Kiili, brigaadikindral Artur Tiganik, kommodoor Igor Schvede, kindral Ants Laaneots, kindralleitnant Johannes Kert, viitseadmiral Tarmo Kõuts, kindralmajor Harry Hein, kindralmajor Teo Krüüner, kindralmajor Vello Loemaa, kindralmajor Valeri Saar, kindralmajor Neeme Väli, brigaadikindral Peeter Hoppe, brigaadikindral Alar Laneman ja brigaadikindral Urmas Roosimägi.