Jõgeva koguduse juht valitsuse miljonieurosest rahasüstist: see tuli küll üllatusena

 (71)
EELK Jõgeva koguduse uus kirikuhoone
EELK Jõgeva koguduse uus kirikutornFoto: Anni Õnneleid

Eesti Evangeelse Luterliku kiriku (EELK) Jõgeva koguduse õpetaja Georg Glaase sõnul saab riigieelarves ette nähtud miljoni euroga täide viia pikaaegse unistuse uue kirikuhoone ehitamisest, kuid eraldi ei küsinud selleks investeeringuks raha ei kirikuvalitsus ega kogudus ise.

"Me ei ole vastavasisulisi taotlusi esitanud, see otsus raha eraldamise kohta tuli küll üllatusena," tõdes Georg Glaase, kui Delfi uuris, kas ta oli teadlik valitsuse plaanist anda miljon eurot Jõgevale kirikuhoone ehitamiseks.

Sama nentis ka eilses "Aktuaalse kaamera" nädalalõpu saates EELK peapiiskop Urmas Viilma. "Kui otsustajate ring oleks olnud teine, siis võib-olla ei oleks olnud tingimata esimeses järjekorras Jõgeva. Kohalikule tasandile suunatud rahaeraldised lähevad reeglina üle kirikuvalitsuse pea," lisas Viilma.

Peapiiskop sõnas ERRile, et piltlikult öeldes tegi valitsus Jõgeva kogudusele miljonieurose annetuse.

Tänases Delfi otsesaates "Vilja küsib" ütles Viilma, et sel viisil raha jagamine on küll riigi õigus, aga kui see toimub kirikuvalitsuse ja koguduse õpetaja teadmata, siis jõutaksegi selleni, et tema annab ajakirjanikele aru, esindades seda poolt, kellele rahaeraldis on tehtud, kuid aru ei anna need, kes otsuse tegid.

Seotud lood:

Glaase selgitas, et kirikuhoone kavatseti enne valitsuse rahasüsti otsust rajada annetuste ja koguduse omavahendite toel, kuid nüüd valmib hoone ennaktempos. "Initsiatiiv on lähtunud eelkõige kogudusest, aga kui sellised arengud on toimunud, siis on see kindlasti kogudusele toeks."

Kui kogudus ega EELK keskvalitsus valitsusele taotlust ei esitanud ja Viilma sõnul ei oleks Jõgeva kirik olnud investeeringute järjekorras kõige esimene, siis miks valitsus sellise otsuse ikkagi tegi?

Jõgeva koguduse eelistamist on püütud selgitada isamaalasest Jõgeva vallavolikogu liikme ja riigikogulase Aivar Koka sidemetega antud piirkonnas. Kokk, kes tõi kogudusele kaks aastat tagasi rõõmusõnumi, et nad saavad riigieelarvest toetust, ütles möödunud neljapäeval Delfile, et tema pole kunagi toetanud kiriku ehituseks katuserahade jagamist. Siiski kirjutab Eesti Kirik, et Kokk on aidanud kogudusel ka päikesepaneele soetada ja on muud moel praeguse maja hooldamisel abiks olnud.

Jõgeva kogudusele raha eraldamisest rääkis Kokaga ka Viilma. "Mina ütlesin Aivar Kokale seda, et selline rahaeraldamise protsess peab olema läbipaistev ja niimoodi seda raha eraldamise otsust teha ei tohi. See ei ole hea tava," leidis Viilma Vilja Kiisleri otsesaates.

Isamaa Erakonna eestseisuse liige, rahvastikuminister Riina Solman ütles Delfile, et valitsus arutab eelarveprotsessi käigus korduvalt erinevaid tulusid, kulusid, investeeringuid ja kinnisvaraobjekte. "Otsus rahastada Jõgevale uue kiriku ehitamist on ühine poliitiline otsus, nii nagu varem on otsustatud üles ehitada Tartu Pauluse kirik või eelmisel aastal toetati 844 000 euroga Narva Aleksandri kiriku taastamistöid," rääkis Solman.

Ta möönis, et Jõgevale kirikuhoone rajamiseks raha leidmine ei olnud tema taotluste nimekirjas, kuid nõustus selle ettepanekuga nagu ka kõik teised valitsuse liikmed.

"Jõgevale on aastaid soovitud kogukonna- , sotsiaaltöö- ja perekeskusena kirikut rajada, selleks on tehtud varasematel aastatel juba olulisi investeeringuid. Jõgeva linnal siiani oma kirikuhoonet olnud ei ole, seal kasutatakse täna lasteaiahoonest ümber kohandatud ruume," põhjendas Solman.

Ta lisas, et Jõgeva on näide sellest, kus riik toetab ka neid objekte, mis asuvad suurtest tõmbekeskustest väljaspool.

Glaase: koguduses on rohkem inimesi kui 44 ametlikku liiget

Olenemata poleemikast raha eraldamise otsuse üle, on eelarves ettenähtud toetus Jõgeva koguduse vaatenurgast hea uudis. "Kirikuhoone ehitamise eellugu ulatub juba okupatsiooni-eelsesse aega. Omal ajal jäi see erinevatel põhjustel soiku. Pärast taasiseseisvumist on uue hoone rajamise idee taas päevakorral olnud, kuid me ei ole tahtnud sündmustest ette rutata. Soovid on olnud mõtetes ja meeltes. Riigieelarves ettenähtud toetuse abil võiks ka see projekt lõpule viidud saada."

Glaase sõnul täidaks uus kirikuhoone kogukonnakeskuse rolli, kus saaksid koos käia nii nooremad kui vanemad inimesed. "Soovime usulises ja elulises mõttes käia üheskoos kogukonnaga, et kirik oleks inimeste jaoks olemas, oleks nende kõrval."

Ühtlasi rõhutas ta, et mitmel pool meedias tõstatatud küsimus, kas 44 liikmega kogudusel on tingimata uut hoonet vaja, pole korrektne. "Kogudus on iseenesest suurem kui 44 ametlikku liiget, kindlasti on neid rohkem. Me ei peaks sellest mingeid üldisi järeldusi tegema. Jõgeva koguduse teenimispiirkond hõlmab 5000 inimest ja kuni 400-kohalise istekohaga hoonesse võiksid mahtuda kõik usklikud ja kogukonna liikmed. See peaks katma kõik vajadused, tegemist on tulevikku suunatud projektiga," märkis Glaase.

Kui riigikogu peaks riigieelarve menetlemisel valitsuse ettepanekuga nõustuma, võiks Jõgeva koguduse uus kirikuhoone parimal juhul valmida järgmise aasta jõuludeks. "Elu on näidanud, et asjad võtavad ikka soovitust pisut kauem aega. Loodan, et meil jätkub kannatust lõpptulemus ära oodata."