Jõed on kerkinud rohkem kui kaks meetrit, veetaseme tipp on veel ees
Suurveeperiood kestab tavaliselt umbes kaks kuud ja lõpeb mai kuu lõpus, teatas EMHI.
Praeguseks veetase tõuseb nii pea-, kui ka lisajõgedel. Lumi ei ole veel lõpuni sulanud. Eriti suur lumepaksus on Ida-Eestis (Jõhvis 41 cm). Üldine veevaru lumes on kõige suurem Väike-Maarjas ja Jõhvis - 148 mm. 2010. aasta oli tervikuna pikaajalisest keskmisest 10% veerikkam.
Tavaline kevadine veetõus ulatub võrreldes madalaima perioodiga 2-4 meetrini, aga Pärnu kesk- ja alamjooksul ning Navesti ja Halliste jõgedel isegi üle 5 meetrini. Praegune suurveeperioodi veetõus viie päeva jooksul on kõige kõrgem Pärnu jõe vesikonnas (sh ka Soomaa jõed): Saarjõel, Navesti, Sauga ja Pärnu jõe Oore piirkonnas ning Lõuna-Eesti jõgedel - Piusa, Mustjõe, Õhne ja Väike-Emajõel – tõus ületas 2 meetrit. Kasari vesikonna jõgedel tõus jõuab 1,5 meetrini. Emajõe vesikonnas veetase tõusis üle ühe meetri võrra. Põhja-Eesti jõgedel veetõus ületas ühe meetri ainult Keila ja Purtse jõgedel. Narva jõe veetase siiamaani ei ole veel hakkanud kerkima.
Eesti jõgedel on tänavu aprillis kõrge veetase, kuid ei ole veel küündinud pikaajalise kevadise suurveeperioodi maksimaalsele tasemele ja suurvee tipp on ees.
Kogu mõõtmisperioodi ajaloost (periood 1867-2010) on valitud aasta, mille veetaseme käik on sarnane 2011. a käesoleva perioodiga. Emajõe Tartu piirkonna jaoks sellise aastana võib määrata 1951. a. Kevadine suurvesi 1951. a. algas 4. aprillil, kestis 63 päeva ja suurveeperioodi tipp oli 19.-20. aprillil, veetase ulatus 331 cm (või 32.92 mBS). Eelmise aasta suurveetipp oli sarnane, kuid esines 16. aprillil.
Narva jõe Vasknarva piirkonna jaoks selline aasta ei ole veel valitud, sest tõus ei ole veel alanud. Pikaajalises reas kevadise suurvee poolest veerikkaim 1924. aasta on 0.7% tõenäosusega ja nimetatud aasta kõrgeim veeseis esines 12.-15. mail ja võrdus 253 cm (31.53 mBS). Eelmisel aastal suurveeperioodi tipp esines 24.mail ja võrdus 187 cm (30.87 mBS).
Märtsi lõpuks olid veel järvedel täielikult talvised tingimused: märtsi viimasel päeval mõõdetud jää paksus võrdus 59 cm Mehikoormal ja 74 cm Mustvees. Veeseis oli enam-vähem tasane ja Peipsil ligines isegi normile, kuigi Võrtsjärvel püsis ikkagi 50-60 cm üle normi. Jõgedel alanud kõrgvee mõjul ning lisaks sellele positiivse õhutemperatuuri ja sademete esinemisel aprilli alguses hakkas veetase aeglaselt tõusma: esialgu ühe-kahe sentimeetri ja 6.-7. kuupäeval Võrtsjärvel juba 5-6 cm võrra. Jää samuti hakkas kahanema (Mehikoormal viie päevaga 11 cm). Võrreldes mullusega võib öelda, et tänavu kevad hilines umbes nädala võrra. 2010.a veetaseme tõus algas märtsi lõpus, jääkate Peipsil hakkas lagunema 02-05. aprillil ning 16-18. aprillil oli järv jääst puhas; Võrtsjärvel veidi hiljem: 9. aprillil ja 24. aprillil vastavalt. Pikaajaliste andmete järgi on jää lagunemise alguseks 8. aprill ja täielik jääst vabanemine toimub 24-27. aprillil.
Mis puudutab veetase kõrgust, siis võib väita, et tuleb kõrgeveeline kevadperiood, mis sarnaneb selle perioodi veerikaste aastatega 1922, 1924, 1926, 1931, 1956 ja 1999 mil veetasemed tõusid märgini 310 cm kuni 376 cm (1924.a.). Veerikaste aastate hulka võib lisada ka 2010. aasta. Võrtsjärvel 2010.a kevade tipp oli registreeritud aprilli teises dekaadis ja võrdus 187 cm, mis on ainult 30 cm madalam registreeritud ajaloolisest kevadisest veetasemest 5.mail 1926.a.
