Jevgeni Ossinovski ja vene valijad - topelt või ei midagi
Sotside katse Jevgeni Ossinovski toel võita vene valijaid sai riigikogu valimistel valusa tagasilöögi, sest paljud eestlastest valijad pagesid sotside juurest, vene valijaid ei tulnud aga kusagilt. Nüüd on Jevgeni Ossinovskist saanud sotside uus esimees.
Sotside ametlikud sõnavõtud on praegu poliitiliselt korrektsed ja rõhutavad vajadust integratsiooniteemaga edasi tegeleda, aga samas on nad oma vitsad kätte saanud. Kui Ossinovski peale erakonna esimeheks valimist rääkis teemadest, milles tuleks tema arvates koalitsioonilepe avada, siis vene teemasid seal polnud.
Sellest hoolimata võib Ossinovski saamine erakonna esimeheks aidata sotsidel lõpuks natuke toetust venelaste hulgas saada. Paradoksaalsel kombel võib see olla seda tõenäolisem, mida vähem sotsid venelastega tegelevad.
Nimelt on Ossinovski 2019. aasta riigikogu valimistel väga suure tõenäosusega sotside peaministrikandidaat. Kui sotsidel läheb siis hästi, on tal realistlik lootus saada peaministriks. Ossinovski oleks iseseisva Eesti esimene venelasest peaminister.
Järgmise 20 aasta jooksul on Ossinovski tõenäoliselt ainus venelane, kellel on realistlik lootus saada peaministriks. Keskerakonna vene staarid Yana Toom ja Mihhail Kõlvart on eestlaste jaoks liiga radikaalsed, mõlemal oleks tõsiseid raskuseid isegi valitsuses ministriks saamisega. Mõõdukamatel seisukohtadel Keskerakonna venelased jälle pole vene valijate seas kuigi populaarsed. Üheski teises erakonnas pole aga peaministripotentsiaaliga venekeelseid poliitikuid.
Natuke tuleb selgitada ka rahvuse rolli Eesti poliitikas. Eesti poliitika on rahvuslikult selgelt lõhestunud, aga lõhe läheb erakondade, mitte poliitikute kaupa. Eestlased ja venelased valivad "oma" parteisid, kusjuures venelaste seas on ainsaks "omaks" Keskerakond. Õige partei nimekirjas valivad mõlemast rahvusest inimesed aga rahuliku südamega teisest rahvusest kandidaati. Näiteks hääletavad venelased vabalt Jüri Ratase, eestlased aga Andrei Korobeiniku või sellesama Ossinovski poolt.
Ossinovski kandideerimine peaministriks SDE ridades paneb kohalikud venelased seega keerulise valiku ette. Tahaks toetada omasid, aga kõige suurema peaministripotentsiaaliga "oma" kandideerib vales nimekirjas.
Obama näide
Mida siis venelased sellises enneolematus olukorras teevad? Paralleeli võib tuua Ameerikast. 2008. aasta presidendivalimiste eel võistlesid demokraatide nominatsiooni nimel Barack Obama ja Hillary Clinton. Clintonite perekond oli aastakümneid mustanahaliste kogukonnaga tööd teinud ja Hillary oli mustanahaliste seas siiralt väga populaarne. Esialgu jäidki paljud mustanahalised arvamusliidrid toetama Clintonit, aga mida enam tõusis Obama populaarsus, seda enam mustanahalisi läks tema poolele üle. Hillary Clinton võis ju olla väga hea kandidaat, aga Obama pakkus mustanahalistele võimalust esimest korda ajaloos saada üks omadest presidendiks. Seega hülgasid nad Clintoni, läksid üle Obama poolele ja nagu me teame, tasus see end ära, sest USA saigi esimese mustanahalise presidendi.
Selle paralleeli põhjal võib seega oodata, et kohalikud venelased suhtuvad Ossinovskisse esialgu väga tõrjuvalt, aga mida edukamad on sotsid tema juhtimise all, seda enam võib tekkida kiusatust hääletada "oma" poolt.
Ossinovski juhitud sotsidel on seega ratsionaalne keskenduda eesti valijale, kes on ka senini olnud nende peamine valija. Mida paremini läheb sotsidel eestlaste seas ja mida suurem on seega Ossinovski lootus saada peaministriks, seda suurem on ka vene valijate kiusatus anda oma hääl just Sotsiaaldemokraatlikule erakonnale.
