"Ma ei usu ise ka veel, et see päriselt juhtus, aga ma sõin täna hommikust Angela Merkeliga. Merkel ja kaheksa Eesti noort inimest istusime ühe laua ümber ja arutasime Euroopa tuleviku üle," kirjutas Teaduse ja Kultuuri Sihtasutus Domus Dorpatensise tegevjuht Martin Noorkõiv Facebookis.

Saksa saatkonna korraldatud hommikusööki võiks nimetada arvamusliidrite kohtumiseks - kutse olid saanud lisaks Noorkõivule nii õiguskantsler Ülle Madise, Eesti Välispoliitika Instituudi juhatuse liige Andres Kasekamp, venekeelse telekanali ETV Pluss peatoimetaja Darja Saar kui Euroopa Algatuste Keskuse direktor Jevgeni Krištafovitš.

Algselt pidi tänane kohtumine toimuma Saksa suursaadiku residentsis, millest tulenes ka väike kutsutute arv, kuid ilmselt turvakaalutlustel korraldati hommikusöök Swissoteli 30. korrusel asuvas restoranis Horisont.

Enne president Toomas Hendrik Ilvesega kohtumist toimunud vestluse õhkkond oli vaba ning kantsler rääkis otsekohesemalt kui suure meedia tähelepanuga üritustel.

Jevgeni Krištafovitši sõnul arutati hommikusöögil Euroopa poliitikat, tulevikku ja väljakutseid, mis on Euroopa ees. "Kõne all oli Eesti koht Euroopas ja meie väljakutsed, mis on seotud vähemusrahvuste poliitikaga ja selle faktiga, et oleme Venemaa naabrid."

Vestlusringis arutati põgenikega seotud asju ja integratsioonipoliitikat. Üldiseltmalt tuli kõne alla, kuivõrd meie ühiskonnad on valmis selleks, et siin eksisteerivad erinevad kultuurid.

"Rääkisime pikalt ka Euroopa välispoliitikast üldiselt. Teemaks olid Türgi, Süürias toimuv, Liibanon - Merkel nägi kõigis laiemat pilti. Merkel teab väga hästi, mis Ukrainas toimub, ja oli detailideni kursis, kellele näiteks mingisugune telejaam kuulub," tunnustas Algatuste Keskuse direktor.

Krištafovitšit üllatas Merkeli informeeritus meie kohalikest asjadest. "Teda on väga korralikult briifitud. Ta rääkis palju sellest, millised olid ta kaheksa aasta taguse visiidi muljed ning võrdles neid tänasega."

Liidukantsler märkis kohtumisel, et Balti riikide kui endiste Nõukogude Liidu maade käekäik mõjutab suuresti ka teiste endiste liiduvabariikide saatust. "Meie positiivset eeskuju saaks Merkeli sõnul täiendavalt kasutada, et nemad teeksid ka omalt poolt vajalikke reforme. Lääneriiikide poolne abi ei saa Merkeli hinnangul seisneda lihtsalt selles, et anname raha, vaid me peame neil aitama areneda," vahendas Krištafovitš Merkeli sõnumit.

Noorkõiv: Edastasin Merkelile mõtte, et paljud inimesed tunnevad end jõuetult

Samuti kohtumisel osalenud Martin Noorkõiv edastas Merkelile mõtte, et tema ja teised Euroopa riikide juhid peavad siiralt mõistma, et paljud inimesed tunnevad end jõuetult. "Paljudel on tunne, et kui me jätkame samamoodi nagu varem, siis nende soovid ja mured ei loe. Ning siis antakse oma hääl neile, kes lubavad just seda muuta. Kes lubavad anda võimu "tagasi". Nagu Brexiti iseseisvusnarratiiv. Seepärast peaks ka tema häälde tulema rohkem empaatianooti ja mõistmist nende suhtes, kellega ta on eriarvamusel põhimõttelistes küsimustes," leidis Noorkõiv.

"Angela noogutas küll. Muutus tõsiseks ja ütles, et peab sellele pikemalt mõtlema. Eks näis kas ja mis edasi saab," sõnas Noorkõiv.