Jesse: Eesti eesmärk on vähendada elanike alkoholitarbimist püsivalt 20 protsendi võrra
Tervise arengu instituudi direktor Maris Jesse ütles, et Eesti alkoholipoliitika eesmärk on vähendada Eesti elanike alkoholitarbimist seniselt 10 liitrilt alla 8 liitri absoluutse alkoholini elaniku kohta aastas.
Täna Taani saatkonnas toimunud Eesti elanike alkoholi tarbimist analüüsival ümarlaual sõnas Jesse, et alkoholiprobleem peab muutuma moraalsest küsimusest meditsiiniliseks.
"Miks me alkoholiga seotud probleemidest ei räägi?" küsis tänasel meditsiinivaldkonna ekspertide alkoholipoliitikat ja tarbimist analüüsinud ümarlaual Tervise Arengu Instituudi direktor Maris Jesse.
"Viimase 3-4 aasta jooksul on Eesti ühiskonnas tekkinud teadvustus, et alkohol on sõltuvust tekitav aine, mitte lihtsalt moraali küsimus. Me oleme hakanud taas aru saama, et see ei ole esmalt moraali-, vaid meditsiiniline küsimus."
"Selleks, et me saaksime alkoholikahjusid vähendada, on vaja püsivalt tegeleda alkoholi tarbimise vähendamisega," märkis Maris Jesse.
Jesse sõnul soovib Eesti saavutada Rootsiga sarnase taseme. "Meil ei ole vaja tingimata täiskarsklust, sest me saavutame edu juba siis, kui paljud alkoholi tarvitavad inimesed tarvitaksid alkoholi vähem ja võib-olla edaspidi veel vähem. Normiks peaks saama vähesem alkoholitarbimine ning pidutsedes mitte purju joomine."
Eestis on 70 protsenti enneaegsetest surmadest seotud alkoholiga. 28 protsenti tööealiste meeste surmadest on seotud alkoholiga. Eestis on hinnanguliselt 60 000 alkoholisõltuvusprobleemiga inimest, kellest valdav enamik ei ole diagnoositud ega saa ravi. Peamiseks teguriks alkoholisõltuvusele vähese tähelepanu osutamises – nii arstide kui ametiasutuste poolt – on kindlasti selle häire kui tõsise meditsiinilise probleemi alateadvustamine.
Alkoholisõltuvuse küüsis arvatakse olevat 11 protsenti Eesti tööealistest meestest ja kaks protsenti tööealistest naistest ning sellega kaasnev majanduslik ning sotsiaalne kahju on ühiskonna jaoks märkimisväärne. Ühtlasi on Eesti alkoholist tingitud surmade osas Euroopa tipus, millest suure osa moodustavad pikaajalisest liigsest alkoholitarvitamisest tulenevad terviserikked.
