Kaitseväeteenistuse seadus näeb usuliste veendumuste tõttu relvakandmisest keelduvatele noortele ette asendusteenistuse. Noormehed tuleks seaduse kohaselt suunata sotsiaal-või siseministeeriumi alluvuses olevatesse asutustesse, kus nad peaksid teenima 16 kuud.

Tegelikus elus pääsevad nad ajateenistusest, sest kutsealuseid on Eestis piisavalt. Kui paari aasta eest võttis Riigikogu vastu seaduse, et ajateenistuse teevad läbi ka tudengid, kasvas kutsealuste hulk veelgi.

“Eelisjärjekorras lähevad kaitseväkke vabatahtlikud, siis vabatahtlikumad ja vajalik arv saabki täis,” selgitas Põhjarannikule kaitseministeeriumi pressiesindaja Madis Mikko.

Mõni aasta tagasi oli siiski üks rühm Jehoova tunnistajaid asendusteenistuses Tallinna üksik- päästekompaniis. “Aga nendega oli liiga palju probleeme,” tunnistas Mikko.

Poolteist aastat asendusteenistuses olnud 12 Jehoova tunnistajat kasutati päästetöödel, samuti õpetati neile esmaabi andmist.

Tallinna üksik-päästekompanii staabiülema leitnant Mait Lamburi sõnul on poolteist aastat liiga pikk aeg, kuna metsatulekahjusid ja õlireostusi talvel ei ole. Lamburi sõnul oli Jehoova tunnistajatest moodustatud rühma nõudmiseks, et nad ei pea relvadega kokku puutuma ning et nad võivad igal laupäeval käia oma koosolekutel.

“Viimast võimalust kasutasid nad usinalt ning käisid sel ajal uste taga oma väljaandeid pakkumas. Meie väeossa need raamatukesed ei jõudnud,” rääkis Lambur. Probleeme tekitas ka see, et rühma liikmed, kes olid määratud autojuhtideks, keeldusid vedamast ajateenijaid, kui neil oli relv kaasas.

“Aeg, mil noormehed asendusteenistuses olid, tuli neile kindlasti kasuks,” arvas kaitseministeeriumist oma koguduse liikmetele paremaid tingimusi välja kauplemas käinud Lembit Reile.

Kui koguneks uus grupp Jehoova tunnistajatest noori, siis oleksid nad valmis ka oma kohustuse riigi ees täitma, ehkki see võtab kaks korda rohkem aega kui tavaline ajateenistus.