Mart Järvik vs Jaan Kallas. Kas minister survestas? Miks salvestas PRIA juht kogu kohtumise? Räägivad koosolekul osalenud põllumehed
Maaelumininister Mart Järvik ja tema nõunik Maido Pajo sekkusid jõuliselt PRIA tegevusse, nõudes teatud ettevõtjate leebemat kohtumist, kirjutab tänane ajaleht Postimees.
Maaeluminister Mart Järvik kutsus 6. augustil PRIA juhi Jaan Kallase koos mitme põllumehi esindava organisatsiooni juhiga kohtumisele, kus tegi väidetavalt ettepaneku olla leebem ettevõtjate vastu, keda PRIA sooduskelmuse eest kohtuga ähvardas.
Tegemist on samade ettevõtjatega, keda esindas kohtus Järviku toonase nõuniku vandeadvokaat Urmas Arumäe advokaadibüroo. PRIA juht Jaan Kallas ei soovi kohtumise teemal kommentaare jagada, ent ameti pressiesindaja kinnitas Delfile, et taoline koosolek on tõepoolest aset leidnud.
Viite selle toimumisele leiab ka maaeluministeeriumi nädalainfost: "Teisipäev, 6. august 2019. Kell 11 kohtub maaeluminister Mart Järvik Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti ja põllumajandussektori esindajatega, et arutada omavahelist koostööd."
Koostöö arutamise asemel aga üritas maaeluminister Mart Järvik ja tema nõunik Maido Pajo hoopis sekkuda käimasolevasse sooduskelmuse menetlusse, kirjutas täna ajaleht Postimees. PRIA juht Jaan Kallas ise ei ole täna olnud intervjuudeks kättesaadav. Asutuse pressiesindaja ei tõtanud aga Delfiga vesteldes neid äärmiselt tõsiseid süüdistusi kuidagi tagasi lükkama.
Vandeadvokaat Urmas Arumäe, kes andis Järvikule nõu, andis oma büroo kaudu samal ajal nõu ka firmadele, mille suhtes maaeluministeeriumi allasutus PRIA plaanib kohtukäiku. See olukord viiski lõpuks ministri ametist. PRIA ei saanudki sooduskelmuse kohtuasjaga edasi minna, sest minister Järvik ei andnud selleks volitust.
Koosolekul osalenud Saaremaa Talupidajate liidu juht Jaan Kiider kinnitas Delfile, et kohtumine tõepoolest toimus, ent mingit otsest survestamist seal ei toimunud.
"Jutt oli ikka ümmargune, nende firmade nimesid, mis praegu on üles kerkinud, seal ei mainitud," ütles Kiider Delfile. Tema sõnul arutati ka muidu küsimusi, ning lõpuks lepiti kokku, kuidas neid probleeme - PRIA kohtuasjad sooduskelmuses süüdistatavate ettevõtete kohta - lahendada.
Kiider nentis, et äärmiselt mõistetav on toonase ministri Järviku seisukoht, et PRIA peaks enne toetuste jagamist kindlaks tegema, kas firmad ikka kvalifitseeruvad, mitte hiljem kohtu kaudu raha tagasi nõudma. "See on ju ettevõtte surm. Kui ettevõtjale on antud ütleme 500 000 toetust ja siis PRA hakkab seda viie aasta pärast tagasi küsima, siis kust see raha tuleb," ütles Kiider Delfile.
Ta kinnitas, et mingil juhul ei olnud koosoleku õhkkond kuidagi mürgine, see ei näinud niimoodi välja, et Jaan Kallas on kutsutud vaibale ja teda nahutatakse kõrgemalt poolt. "Mingit vaenulikkust ei olnud," kinnitas Kiider.
Samuti koosolekul osalenud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen möönis, et PRIA juht võis tunda end alguses survestatuna, ent see ei olnud kindlasti koosoleku eesmärk.
"Minister oli kohtumise alguses sellise hoiakuga, et siin peab asju tegema niimoodi, et oleks põllumehele sõbralikum, aga lõpuks jõuti selleni, et see pole siiski võimalik," ütles Kreen. "Koosoleku otsusena kindlati ei jäänud seda, et PRIA peab tingimata oma reglementides midagi muutma," kinnitas ta Delfile.
Ministri survest allasutuse juhile rääkides toob Olav Kreen piltliku võrdluse: iga inimene võtab, isegi kui ta sõidab mööda teed lubatud piirkiirusega, politseiautot nähes korraks jala gaaspipedaalilt, jääb hetkeks mõtlema, et kas kõik on ikka korras.
"Kui koosoleku algus on nii, et minister Järvik rääkis, et tal on põllumeestelt tagasisidet, et paljudel on raskusi PRIA-ga, siis PRIA juht ilmselt tunneb ennast surutud seisus," ütles Kreen.
PRIA on loomulikult selline asutus, mille puhul ka kõik põllumehed tunnevad ennast survestatuna, sest kokku tuleb panna ammendavad dokumendid ning kui dokumente pole, jääd rahast ilma, rääkis Kreen. Seega on ka selge, et et erinevad ettevõtted ka kirjutavad minitrile, et meile tehakse liiga, selgitas ta.
Selline oli ka ministri ja meie esialgne hoiak - et küll oleks hea ja mugav, kui PRIA ei nõuaks nii palju dokumente. Kokku lepiti aga ikkagi, et PRIA peab täpselt täitma reegleid ja Euroopa Komisjoni ettekirjutusi avaliku finantseerimise asjus, küsima kõiki dokumente, sest muidu pole võimalik teha vahet ausa põllumehe ja sellise isiku vahel, kes ainult selle easy money pärast pabereid täidabki.
Koosoleku ettevalmistamise ja kokkukutsumise egiid oli Kreeni mälu järgi umbes selline, et minister tahab saada asjadest tervikpilti, et kas saaks PRIA-s midagi teha teistmoodi, et see oleks ettevõtjasõbralikum.
Konkreetseid ettevõtjate nimesid ei mainitud, kinnitas Kreen. "Aga mulle tundus küll, et mingid konkreetsed asjad olid varem olnud. Et need teemad on sellised, millega mõlemad pooled on kursis," tõdes ta.
Seda Kreeni hinnangut toetab ka asjaolu, et Jaan Kallas salvestas kohtumise. Postimehe andmetel oli koosoleku kokku kutsumise põhjus ikkagi konkreetses ettevõtjates, neis, keda toonase ministri nõuniku Urmas Arumäe advokaadibüroo kohtus esindas.
