Järvik küsis 30. augustil Aegile saadetud kirjas, kas PRIA omab seadusjärgset esindusõigust Eesti Vabariigi nimel avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamiseks või võib ta esitada nõudeavalduse üksnes siis, kui maaeluminister on andnud PRIA-le asjakohase volituse.

"Kui olete seisukohal, et PRIA võib esitada avalik-õigusliku nõudeavalduse üksnes siis, kui maaeluminister on andnud selleks asjakohase volituse, siis millised õiguslikud tagajärjed kaasnevad esindusõiguseta esitatud avalik-õiguslike nõudeavalduste osas nii lõppenud kui ka käimasolevates kriminaalasjades," küsis Järvik. "Samuti, mida peaksid maaeluministeerium ja PRIA võtma ette, et lahendada esindusõiguseta tegevuse tõttu tekkinud probleemid õigusriigile kohasel viisil," lisas ta.

Järvik tõdes, et maaeluministeeriumile ei ole täpselt teada, milline on avalik-õiguslike nõudeavalduste esitamise praktika teiste ministeeriumide valitsemisalas, kuid näiteks rahandusministeerium on andnud riigi tugiteenuste keskusele 2018. aasta lõpus üldvolituse riigi esindamiseks nii tsiviil- kui ka kriminaalasjades. Meie arvates oleks mõistlik kujundada selles küsimuses ühetaoline praktika, mida järgitaks kõikide ministeeriumide valitsemisalas.

Laupäeval ütles Raivo Aeg telefonikõnes Delfile, et enne kirja saatmist rääkis Järvik temaga suuliselt valitsuse istungil ja küsimus oli pigem selles, kas PRIA tohib ilma Järviku volituseta riigi nimel kohtusse minna või mitte. Aeg vastas, et peast ei oska ta seda öelda ja palus Järvikul saata kirja.

Justiitsministeeriumi hinnangul PRIA riigi nimel kohtusseminekuks volitust ei vaja, kuid Järviku praeguseks endise õigusnõuniku ja vandeadvokaadi Urmas Arumäe advokaadibüroo esindatavad põllumehed on justnimelt puuduvale maaeluministri volitusele viidates väitnud, et PRIA-l pole alust neile riigi nimel nõudmisi esitada, mistõttu 1,1 miljoni euro ulatuses toetusraha tagastamine on sattunud löögi alla.

Mart Järviku kiri Raivo Aegile