"Järjepidev press peavoolule" ehk millised on need üheksa punkti, millega EKRE meedia oma haardesse võtab

 (141)
"Järjepidev press peavoolule" ehk millised on need üheksa punkti, millega EKRE meedia oma haardesse võtab
Kuvatõmmis

Teisipäeva õhtul viitas ERR-i veebiuudiste juht Anvar Samost EKRE turundusstrateegia slaididele, mida erakonna pressiesindaja sulest pärinevad. Samost riputas slaidi üles ka oma Twitteri kontole. Teeme konspekti, mida võib ajakirjanduses EKRE taktikalisest planeerimisest ajendatult näha.

Jõulised, selged, lühikesed, arusaadavad sõnumid

Erakonna juhid teavad kelle jaoks nad räägivad. Nad hoolitsevad tsitaadikoha eest, mida saavad rakendada veebiportaalid, kuigi valijatele kinnitatakse pühalikult, et peavooluajakirjandus on rämps.

Helmede sõnad dikteerivad debatti, sest kui tihti jäävad poliitikute vastused laialivoolavaks (ja olgem ausad, demagoogiliseks), siis EKRE tagatubades koordineeritud sõnumid jätavad vähe aruteluruumi. Muidugi hiljem leitakse vangerdusruum enda sõnumitest taganemiseks täpselt sama konkreetselt.

Hea näide on Keskerakonna koostöölepe Ühtse Venemaaga, mis oli veel enne valimisi EKRE-le tingimuseks, et koos erakonnaga koalitsiooni teha. Nüüd on tera pööratud Reformierakonna vastu: "See leping on olnud teemaks ja Jüri Ratas on selgitanud kõike sellega seonduvat. Leppe algataja oli reformierakondlane Ain Seppik," sõnas Helme ERR-is.

Kriitiline toon võimuolijate suhtes

Nüüd on erakond ise võimul, on vanad sajatused meelest läinud, kuid internet ei unusta. Veebruaris arvas EKRe, et Keskerakond ja Reformierakond on rahvusriigi hävitajad, Isamaa on ajaloo vältel võtnud sisse vaid erinevaid poose.

Keskerakonna kohta olid enne valimisi hinnangul, et Jüri Ratas teenib vaid Venemaa huve. "Ratas ja Reps on lihtsalt viigileheks Kremli huvidele, nad viivad ellu süstemaatiliselt Putini agendat," muljetati siis oma raadiosaates.

Rändepakti arutelude ajal survestas Mart Helme, et toonane välisminister Sven Mikser peab ameti maha panema. Helme nimetas Mikserit vargaks. Helme rünnakud päädisid meeleavaldusega Islandi väljakul.

Toodame meediakajastust oma tegevuste ja sündmuste kaudu - palju üritusi ja aktsioone

Tõrvikurongkäik on saanud mitte ainult erakonnaliikmete stampürituseks, kuhu üle Eesti sõidetakse kokku, aga ka kõik meediamajad on kohal üles võtmas videokaadreid, fotosid, kirjutatakse reportaaže. Meediakajastus tuleb EKRE-le tõrvikurongkäigu puhul mugavalt kätte.

Aga ka teised EKRE meeleavaldused pälvivad tähelepanu. Esiteks, neid on palju ja teiseks - need on alati sõjakad. EKRE toetajad ilmuvad välja ka rahumeelsetele meeleavaldustele, mis teenivad teisi eesmärke. Eriti pärast Lossiplatsil läinud aasta lõpus arenenud sündmusi on konflikt tihti nendesse üritustesse eos sisse põimitud ning kuigi madinaks pole läinud, tasub paar rida juba kirja panna, kui kohale mindi.

Kõige lähem näide on Le Peni visiit Eestisse, mille EKRe kujundas iseenda tegevuste reklaamimiseks, maailmavaate edastamiseks ning oma toetajatele peavooluvastase narratiivi taastootmiseks.

Väited ja "kõllid", millele peavool lihtsalt peab reageerima, siis see hakkab kerima ja toodab teatud hulga suures meedias olemist. Enamasti küll negatiivne, aga siiski pildil: "Anname tuld", "kohtunike pead veerevad" jne.

Slaididel toodi kõige legendaarsemad välja. Veel tasuvad mainimist "Kui on must, näita ust!", Martin Helme sõnad, et üle 27-aastane lastetu naine on ühiskondlikult kahjulik element, Helme sõnad kõnekoosolekul "Neegri pea kõmiseb nagu õõnespuit", hiljutisem president Kersti Kaljulaidi kohta öeldu, et president käitus nagu "emotsionaalselt ülesköetud naine".

Sellistele väidetele meedia reageerib, sest on ennekuulmatu, et oma väidetega minnakse korraga mitmete ühiskonnagruppide kallale. Vastukaaluks kütavad sellised ütlused üles EKRE poolehoidjaid, kes siis veebikommentaariumid üle ujutavad.

Kõikide aukude ärakasutamine suures meedias, järjepidev pressing peavoolule jne

Erakonna juhid teavad, mis on uudiskriteerium ja kuidas sellest latist üle hüpata. Nad teavad, kuidas esilehtedele pääseda. Nad hoolitsevad selle eest, et ühest intervjuust sünnib veel vähemalt kolm jätkulugu, jättes ajakirjanikule menetleda tsitaadikoha, mõne lausvale. Erakonna poliitikud on vilunud trollid, hea näide on käemärgi ümber lahvatanud debatt.

Oma meedia rajamine ja kontroll oma sõnumite üle (ajaleht Konservatiivide Vaba Sõna, portaal Uued Uudised, raadiosaade "Räägime asjast")

Helmed viskasid hiljutises "Räägime asjast" saates nalja, et sellest on saanud Eesti kõige kuulatum raadiosaade. Seda küll päriselt mitte, aga nende sõnakandjad on rahva sekka levinud. Vaadates EKRE toetajate Facebooki lehti, jäävad tihti silma artiklid just neist hääletorudest, harva jagatakse artikleid peavoolukanalitest.

Kõige aktiivsem erakond sotsiaalmeedias

Maaleht võrdles erakondade sotsiaalmeedia kontosid oktoobris, võrdluses vaadeldi kui palju on erakond ostnud reklaami, teinud postitusi ja kui palju on nende kontol sõpru ja kuidas nende postitused levivad. Selles võrdluses sai EKRE hindeks keskpärase kolm palli.

Siiski ei võtnud võrdlus arvesse EKRE meelsusega profiilide, gruppide, lehtede levikut. Kinnistes gruppides käib aktiivne suhtlus, kuhu ajakirjaniku pilk ei näe, Seal koordineeritakse sõnumeid, millega toimetusi pommitada ning mida kirjutada kommentaaridesse. Nimed hakatakse viimaks korduma, vahetult pärast erakonna postitust on see väga populaarne, kuid kukub kiiresti Eesti kõige populaarsemate postituste hulgast välja. Kiired laigid ja kommentaarid näitavad siiski, et erakond on väga aktiivne sotsiaalmeedia platvormidel ja on neid oskuslikult enda kasuks kasutama õppinud.

Nooremad netikasutajad on täheldanud, et EKRE noored on väga aktiivsed meemi-meistrid, pannes erakonna sõnumid löövasse pildikeelde.

Pigem sihtturundus, kui massturundus

EKRE on aktiivne kogukondlikul tasandil, piirkondlikud klubid kogunevad tihti, erakonnal on nii naistekogu, kristlik ühendus, noorteühendus ja erakond on aktiivne ka välismaal. Rakukene on nii Helsingis kui ka Stockholmis.