Piinavates valudes ja veritsusega noor rase naine pöördus eelmisel nädalal abi saamiseks Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Sealt abi saamata läks naine Pelgulinna sünnitusmajja, kust ta aga kõhklusteta kahe paratsetamoolitabletiga koju saadeti. Järgmisel päeval samade kaebustega Ida-Tallinna keskhaiglasse pöördudes oli aga juba hilja – naise rasedus oli katkenud.
Alles eelmisel nädalal kirjutas Eesti Ekspress traagilisest juhtumist Pelgulinna sünnitusmajas, kuhu üle-eelmisel nädalal viidi suurtes valudes kaheksandat kuud rase naine, kes saadeti aga tagasi koju, kus naine ja tema sündimata laps mõni tund hiljem surid. Nüüd tuleb välja, et samuti suurtes valudes rase naine saadeti samast sünnitusmajast koju ka vaid nädal aega hiljem ja selgi juhtumil on kurb lõpp.
Möödunud nädala kolmapäeva õhtul pöördus teist kuud rase naine PERHi erakorralise meditsiini osakonda, kuna tal oli kõhtu tekkinud terav valu ja kerge veritsus. Vastuvõtutöötaja käitus nagu iga teise patsiendiga: kasseeris viis eurot (kuigi kirjade järgi rasedatelt visiiditasu ei küsita) ja andis esmase läbivaatuse järjekorranumbri. „Ootasime ligemale tund aega, kuni tuli õige number,” rääkis juhtunust Delfile naise elukaaslane.
Naine ise meenutas, kabinetis mõõtis valveõde tema vererõhku ja kehatemperatuuri, kuid seejärel oli justkui segaduses. „Pärast seda läks tohter otsima kedagi, kellelt midagi küsida. Tagasi tulles oli tema suhtumine muutunud üsnagi tõrjuvaks. Ta küsis, miks ma siia tulin,” meenutas naine. Õde ütles naisele lakooniliselt, et ta läheks Lääne-Tallinna keskhaiglasse. Naise pettumus oli suur, kuna ta tundis, et vajab abi. Haigla kommentaarist selgub, et õe hinnangul viitasid sümptomid raseduse katkemisele, kuid naisele ta seda ei öelnud.
Pelgulinna sünnitusmajas rääkis naine oma kaebustest vastuvõtu juures vastu tulnud töötajale, kes naise otse valvetuppa juhatas. „Valvetoas rääkis mu naine uuesti, et tal on hooti valud kõhus ja mõningane veritsus. Seal viibinud töötaja reageering ei viidanud mitte mingile ohumärgile,” sõnas naise elukaaslane. Rase naine nentis töötaja küsimustele vastates, et ta on samas haiglas arvel ja kahe päeva pärast on ka plaaniline külastusaeg. „Selle peale noogutati, anti stoilise rahuga kaks paratsematooli tabletti ja No-spa kõhuvaluravimit ning lubati koju.”
„Läksin nagu viimane lammas koju tagasi, arvates ju siis nii peab olema. Läksin kohe voodisse, sest raske oli püsti olla. Kahjuks valud ei lakanud ka pärast nende valuvaigistite söömist ja süvenesid,” rääkis naine. Mees meenutas, et naine võttis peoga valuvaigisteid ja proovis magama jääda, mis kuidagi ka õnnestus. Kuid järgmisel päeval vaevused jätkusid.
”See käis nii kiiresti, kuidas mu unistustele, tunnetele ja lootustele kriips peale tõmmati.
Järgmisel päeval rääkis naine töökaaslasega, kes imestas, et naist läbi ei vaadatud ja ultraheli ei tehtud. Naine helistas naistenõuandlasse, kust tal soovitati kohe erakorralisse minna. 20 minutit hiljem oli ta koos mehega Ida-Tallinna keskhaigla juures. Haigla ukse poole astuma hakates sai naine aga aru, et veritsus suurenes tugevalt. „Läksin registratuuri, ise näost kaame ja šokis,” sõnas naine. „Edasi juhatati mind kabinetti, kus küsitleti, võeti verd ja juba mainiti, et ilmselt on tegu raseduse katkemisega. Sel hetkel ma enam ei suutnud ja hakkasin nutma.”
Naine jäi ooteruumi ootama arsti, lootes, et ehk on lapsega siiski kõik korras. „Siis saabus hetk, mil mind kutsuti palatisse. Mind pandi kohe günekoloogilisele toolile ja alustati ultraheliga. Siis tuli teade arsti huulilt, et rasedus on peetunud. Loote süda ei löö. See käis nii kiiresti, kuidas mu unistustele, tunnetele ja lootustele kriips peale tõmmati. Nutsin nagu segane. Nii valus oli ja on. Ma ei suutnud sõnu suust välja saada ja ainult nutsin ja siiamaani nutan. Hinge jäi väga suur valu ja tühjus. Ja küsimused – miks ma ei saanud abi? Kas kõik võiks olla teisiti, kui ma vaid oleksin saanud abi õigel ajal?”
Paaril pole veel lapsi ja ka rasedus oli nende jaoks esimene. „Me kumbki tõesti ei teadnud, kas sellised sümptomid on rasedal normaalsed või mitte, lootsime ainult arstidele ja õdedele,” sõnas mees, kes märkis samuti, et teda ja ta naist jääb kummitama küsimus, kas last oleks saanud päästa, kui naine oleks kohe esimeses haiglas läbi vaadatud.
Pärast diagnoosi tehti naisele Ida-Tallinna keskhaiglas medikatoosne abort ja ta jäeti jälgimisele, kuna tema verejooks oli ohtlikult suur. Tuge leidis lapse kaotanud naine ITK traumajärgsest kriisinõustamisest, mis ta elukaaslase sõnul oli professionaalne ja naisele emotsionaalses mõttes väga palju abiks. „ITK kohta saabki öelda ainult kiidusõnu, nii abi andmise osas, kui suhtumise poole pealt,” lausus mees.
Naine näeb oma traagilises loos ka õppetundi teistele rasedatele. „Usaldage oma sisetunnet, ükskõik, mida keegi ka väita ei üritaks. Sa ei ole rumal, kui lähed abi küsima, ükskõik kui tühine probleem ka pole. Rumalad on need empaatiavõimetud arstid, kes üritavad näidata, kui lollid nende patsiendid on, et oma rumalust ja kibestumust peita.”
”Patsiendi kaebused viitasid iseeneslikule abordile ja puudus põhjus arvata, et patsiendi kaebuste taga võiks olla mõni muu probleem.
Põhja-Eesti regionaalhaigla töötaja käitumine oli lisaks ebameeldivale suhtlusele kummaline ka seetõttu, et haigla kodulehel on selgelt kirjas, et abi antakse kõigile abivajajatele, välja arvatud neile, kes vajavad plaanilist sünnitusabi. „Mu naine ei vajanud plaanilist sünnitusabi, vaid erakorralist arstlikku läbivaatust,” rõhutas mees.
PERHi erakorralise meditsiini keskuse juhataja dr Vassili Novaku vastusest ilmneb, et tema hinnangul haigla ühelgi moel valesti ei käitunud. Ta selgitas, et regionaalhaiglal pole tegevusluba sünnitusabi osutamiseks ja väljaspool tavapärast tööaega günekoloogi haiglas kohal pole. Pakutakse vaid erakorralist abi, näiteks kui lapseootel naine on sattunud avariisse.
Küsimusele, miks naisele kohe vastuvõtus ei räägitud, et PERHis rasedatega ei tegelda, Novak ei vastanud. Patsiendilt visiiditasu küsimist selgitades ütles Novak aga, et see saab olla selgitatav sellega, et rasedus jäi registratuuri töötajale mainimata. Haiglapoolset viga Novak seega ei tunnistanud, lisades vaid, et patsiendil on õigus visiiditasu tagasi küsida.
Novaku sõnul saabus naine regionaalhaigla EMO registratuuri 3. veebruaril kell 20.43 ja pääses vastuvõtule kell 21.12. „Triaažiõde tegi patsiendi esmase ülevaatuse ja konsulteeris valvekirurgiga. Patsiendi kaebused viitasid iseeneslikule abordile ja puudus põhjus arvata, et patsiendi kaebuste taga võiks olla mõni muu probleem, mille lahendamine oleks olnud regionaalhaigla pädevuses,” sõnas Novak. Et tegu on arvatavalt iseenesliku abordiga, õde patsiendile aga ei öelnud.
„Patsient suunati edasi Lääne-Tallinna keskhaigla naistekliiniku vastuvõtutuppa. Oleme seisukohal, et see oli õige otsus, kuna meie kolleegid LTKH-s on pädevad raseduse probleemidega tegelema,” sõnas Novak. Hoolimatu suhtumise pärast vabandamise asemel lisas ta: „29 minutit ooteaega regionaalhaiglas lõpptulemust patsiendi jaoks ei määranud.”
”Meditsiinilises plaanis ei käitunud patsiendiga tegelenud ämmaemand valesti.
Pelgulinna sünnitusmaja juhataja palus haigla nimel küll hoolimatu suhtumise pärast vabandust, kuid kinnitas, et meditsiinilises mõttes naist vastu võtnud ämmaemand valesti ei käitunud.
„Palume patsiendilt väga vabandust, et temaga vastuvõtutoas hooletult ja ebasobivalt käituti. Meil on selle pärast siiralt kahju. Patsiendiga tegelenud ämmaemandalt on võetud seletuskiri ja ta on lubanud oma käitumist parandada. Vastuvõtutoa vastutavale ämmaemandale on tehtud suuline noomitus vastuvõtutoa töökorralduse kvaliteediprobleemide pärast,” ütles Delfile Lääne-Tallinna keskhaigla naistekliiniku juhataja doktor Piret Veerus.
Meditsiinilises plaanis patsiendiga tegelenud ämmaemand aga Veeruse kinnitusel valesti ei käitunud. „Ämmaemand kontrollis patsiendi pesukaitset. Kuna veritsus oli minimaalne, ei vajanud ta kohest läbivaatust ega abi valvearsti poolt,” sõnas Veerus ja lisas, et oli teada, et tegu on emakasisese rasedusega ja kaks nädalat varem tehtud ultraheliuuring ja vajalikud analüüsid olid normis.
„Sellest lähtuvalt paluti patsiendil pöörduda naistenõuandlasse naistearsti vastuvõtule. Patsient lubas seda teha järgmisel päeval, 4. veebruaril. Ämmaemand selgitas patsiendile säästva režiimi vajadust (tuleb loobuda suguelust, trennist, raskuste tõstmisest jne), andis kaks tabletti paratsetamooli, kaks tabletti no-spad valude kupeerimiseks ning soovitas kodus spasmolüütikumide kasutamist vajadusel jätkata,” kommenteeris sünnitusmaja juhataja.
„5. veebruariks ehk ülejärgmiseks päevaks oli patsiendil varasemalt kokku lepitud vastuvõtuaeg günekoloogi dr Heli Noot juurde korraliseks vastuvõtuks Pelgulinna naistenõuandlas. Kuna patsient ei ilmunud naistearsti vastuvõtule ei 4. ega 5. veebruaril, helistas dr Noot talle samal päeval, s.o 5. veebruaril ja kuulis temalt, et patsiendi rasedus on katkenud,” sõnas Veerus. „Arst nõustas patsienti teostama günekoloogilist järelkontrolli kahe nädala möödudes.”
Lapse kaotanud naise sõnul tühistas ta ämmaemanda aja reede, 5. veebruari hommikul haiglavoodis lebades ja ütles ka tühistamise põhjuse. „Umbes tunni aja pärast tuli kõne dr Heli Noodilt, kes küsis, miks ma vastuvõtu aja üles ütlesin. Rääkisin, et rasedus katkes ja käisin LTKH erakorralises vastuvõtus, kus mind isegi läbi ei vaadatud, vaid saadeti kahe paratsetamooli ja kahe no-spaga koju. Seepeale küsis ta, kust ma tean, et mu rasedus katkes. Täiesti jõhker küsimus...”
„Vastasin talle, et ma laman ITK-s ja mulle tehti medikatoosne abort. Selle peale vastas ta aitäh ja head aega. Mitte ühtegi sõna kolmapäevasest vahejuhtumist erakorralise vastuvõtu toas. Teda huvitas ainult oma juhtumi lõpetamine ja kõik. See näitas ilmekalt, kuidas LTKH ei väärtusta inimelu ja tervist. Ei mingit kaastunnet,” on naine haiglatöötajate ükskõiksusest haavunud.
