Järgmistel presidendivalimistel on riigikogulastel rohkem võimu kui varem

Ilmselt ei muudeta enne 2021. aasta presidendivalimisi seadust, mis tähendab, et riigikogu liikmetele jääb varasemaga võrreldes rohkem võimu, sest KOVide esindajaid on vähem. Määravaks võib saada parteidistsipliin.

Kui president jääb riigikogus valimata, valib presidendi kohalike omavalitsuste valimiskogu. Tihti on nii ka läinud. Võib minna ka sel korral, sest riigikogus on presidendi valimiseks tarvilik kahekolmandikuline enamus. Praktika on aga näidanud, et praegune riigikogu on harva milleski nii suurel üksmeelel. Koalitsiooni esindajaid on riigikogus kokku vaid 57. See on kümme saadikut vähem, kui kaheks kolmandikuks vaja.

Niisiis võib hääletus minna KOVide esindajatest koosnevasse valimiskogusse. Pärast haldusreformi on aga omavalitsusi ligi kolm korda vähem kui varem: 213 asemel 79, mistõttu väheneb ka valijameeste arv presidendi valimise kogus. Kui eelmistel presidendivalimistel oli valijamehi 234, siis eesolevatel valimistel on neid enam-vähem sama palju kui riigikogu liikmeid. Seda juhul, kui presidendi valimise seadust kiirkorras ei muudeta.

Delfiga rääkinud poliitikud ütlesid, et ilmselt seda ei juhtu, sest puudub üksmeel ja poliitiline tahe. “See on liiga vastuoluline teema, ei leita ühist keelt," ütles Keskerakonna esindaja Andrei Korobeinik. 

Saartsi sõnul on see erakondadele mugavam, sest kui nad on oma kandidaadid välja käinud, peavad nad kohalikes omavalitsustes vähem veenmistööd tegema, sest valijamehi ja omavalitsusi on lihtsalt vähem.