Eelnõu kohaselt on lapsetoetuse suurus alates järgmise aasta 1. jaanuarist 50 eurot, 55 eurot alates 1. jaanuarist 2017 ning alates 1. jaanuarist 2019 tõuseb lapsetoetus 60 euroni.

Kolme- ja enamalapselistele peredele luuakse uus lasterikka pere toetus. Kolme kuni kuut last kasvatavale perele on uue peretoetuse suuruseks alates 2017. aasta 1. juulist 200 eurot kuus, seitsme ja enama lapsega peredele 370 eurot kuus.

„Toetuste tõstmise vajalikkust kolme ja enama lapsega perede jaoks on uuritud ning jõutud järeldusele, et see mõjutab kindlasti sündivust. Täna sünnib kolmas laps vaid kolmandikku kahe lapsega peredest. Majandusliku kindlustunde korral on Eesti naised ja mehed valmis saama perre ka kolmandaid, neljandaid ja rohkemgi lapsi. Oluline on, et kolmanda lapse sünniga keskmine sissetulek peres ei langeks,“ selgitas sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.

Lapsetoetuste tõstmine on prioriteedina kirjas valitsuse saja päeva plaanis. Täna on lapsetoetuse suurus pere esimesele ja teisele lapsele 45 eurot kuus. Samuti makstakse seitsme ja enamalapselise pere vanema toetust, mis nüüd integreeritakse lasterikka pere toetuse sisse.

Eelnõu vastuvõtmisega kasvavad lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse kulud kokku riigieelarves 2016. aastal 14 miljonit euro, 2017. aastal 20,6 miljonit euro, 2018. aastal 69,7 miljonit euro ja 2019. aastal on 84,1 miljonit euro võrra.

2013. aasta augustis ja septembris viis Turu-uuringute AS mittetulundusühingu Eesti Sündimusuuringud tellimusel läbi üle-eestilise uuringu, mille raames küsitleti 504 kahe lapsega 20 – 45 aasta vanust naist ning 260 meest. Kahe lapsega naised arvasid, et ideaalne laste arv nende peres võiks olla keskmisena 2,6 ning Eesti peres peaks olema keskmiselt 2,7 last. Uuringust ilmnes, et mida parem on leibkonna majanduslik olukord, seda suurema tõenäosusega soovib naine veel lapsi. 58% naistest ütles, et neil oleks soovi saada veel üks laps, kui riigipoolne rahaline toetus oleks suurem. Meeste vastused olid sarnased naiste omadega.