2011. aasta eelarve konsolideerimata tulude maht on 89,4 miljardit krooni ja kulude maht 94,2 miljardit krooni ehk kuus miljardit eurot.

Rahandusministeeriumi kinnitusel on 2011. aasta valitsussektori tekkepõhine eelarvepuudujääk 1,6 protsenti SKP-st, mis on riigi eelarvestrateegiaga 2011-2014 seatud eesmärgist 0,4 protsendipunkti võrra parem tulemus. Olulist rõhku on eelarves pööratud investeeringutele, mis moodustavad 16 miljardit krooni.

Riigi tegevuskulud on eelarves külmutatud.

Sotsiaaldemokraat Sven Mikseri sõnul on 2011. aasta riigieelarve üheks märksõnaks jätkusuutmatus. „Tuleva aasta eelarves on oluline välisvahendite osakaalu selge tõus. Kui veel 2009. aastal moodustas teiste riikide maksumaksjate tugi Eestile 15 protsenti eelarve mahust, siis järgmisel aastal tõuseb see number peaaegu 20 protsendini,“ märkis Mikser.

Sotsiaaldemokraatide saadikurühma esimehe Eiki Nestori sõnul on valitsus uhkusega teatanud, et sotsiaalkulud moodustavad eelarvest 30 protsenti.

„Omalt poolt lisan siia teise teadmise — sotsiaalkulude osakaal sisemajanduse kogutoodangust on Eestis kaks korda väiksem kui Euroopa Liidu keskmiselt. Meist vähem kulutab vaid Läti. Pikaajalise töötuse juures oleksin isegi parempoolselt valitsuselt uskunud suuremat abi neile, kes on kõige raskemas olukorras,“ rääkis Nestor.

Ajal, kui tõusevad kulutused vaid vanemahüvitisele ja seda 293 miljoni krooni võrra, jäävad samaks toimetulekupiir , riiklik töötutoetus ja üksikvanemate lastetoetused, loetles Nestor. Tema väitel tuleb leida paremad võimalused ka ravikindlustuse reservide kasutamiseks.