Järgmise aasta eelarve on kahe miljardiga miinuses. Raha saavad juurde teadlased ja pensionärid

 (249)

Peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme ja Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder tutvustasid täna tuleva aasta riigieelarvet ja riigieelarvestrateegiat perioodiks 2021-2024.

"Meie soov on toetada kriisis räsida saanud inimesi ja majandust, leida ka võimalusi kasutada välisvahendeid uue arengu tõukeks, panustada kaitsevõimesse, teadus- ja arendustegevusse, aga ka rohepöördesse," ütles peaminister, kes pressikonverentsi avas.

Ratas sõnas, et tuleva aasta eelarve kulutuste maht on kokku umbes 13 miljardit eurot ja tulude maht üle 11 miljardi euro. Valitsussektori investeeringute tarbeks on ette nähtud suurusjärgus 1,9 miljardit eurot.

Teadusrahastus tõuseb 1%-ni SKP-st

Peaministri sõnul on üks riigieelarve oluline vundament see, et valitsus soovib panustada tervishoiu taristusse EL-i toetuste abiga ning mitmeid meditsiinikeskuseid ja haiglaid korda teha. Samuti on Ratase sõnul tähtis tagada varustuskindlus kriisidega valmisolekuks - et vajalikul hetkel oleks olemas nii toit, isikukaitsevahendid kui ka esmatarbekaubad.

Koroonaviiruse võimalikuks tugevamaks laineks valmistumiseks on valitsusel plaanis teha investeeringuid haiglatesse suurusjärgus 11 miljonit eurot, et luua üle Eesti rohkem isolatsioonipalateid ja olla valmis ka mustemateks stsenaariumiteks.

Teadus- ja arendustegevuse jaoks on ette nähtud vahendeid üks protsent SKP-st, eesmärk, mis jääb Ratase sõnul püsima kogu riigieelarve strateegia perioodil. Samuti näeb eelarve ette lisavahendeid kõrghariduse rahastamiseks ja regionaalsete kolledžite toetamiseks.

Seotud lood:

Kaitsekuludesse suunab valitsus järgmisel neljal aastal 66 miljonit eurot, mis läheb eeskätt selleks, et tugevdada Eesti rannakaitse võimekust.

Ratas tõi veel välja, et valitsus toetab riigieelarves rohkem kui tavaliselt ka rohe- ja digipööret ning panustab IT-valdkonna investeeringutesse.

Pension tõuseb järgmisel aastal keskmiselt 20 eurot. Lisaks tõuseb keskmine vanaduspension 544 euroni, pensioni baasosa 16 eurot ja rahvapensioni määr kerkib 30 eurot.

Laenuraha moodustab eelarvest 2 miljardit

Rahandusminister Helme sõnul moodustab laenuraha järgmise aasta eelarvest 2,4 miljardit eurot, mis tähendab, et eelarve puudujääk on 6,7% SKP-st.

Helme selgitas eelarve defitsiidist rääkides, et kuivõrd valitsuse eesmärk oli majanduse taaskäivitamine ja elavdamine, siis see tähendabki lühiajaliselt defitsiidis olemist.

Isamaa esimees Seeder kinnitas, et veidi üle 2 miljardi euro laenuraha kasutatakse vastutustundlikult - see kulub investeeringuteks ja ettevõtlust toetavateks meetmeteks. "Jooksvatest kulutusteks neid ei kasutata," sõnas Seeder.

Maksutulu kasvab järgmisel aastal 9,3 miljardile eurole võrreldes ligikaudu 9 miljardi euroga tänavu. Maksukoormus langeb järgmisel aastal 32,7 protsendile SKP-st võrreldes 33,8 protsendiga aastal 2020.

EL-i toetusi on 2021. aasta riigieelarvesse kavandatud ligikaudu 1,4 miljardit eurot.