Riigikogu jätkab ERJK likvideerimise eelnõu menetlemist sügisel, saates selle teisele lugemisele, Pressikonverentsil osalevad peaminister Jüri Ratase kõrval keskkonnaminister Rene Kokk ja välisminister Urmas Reinsalu.

Sven Soiver TV3-st küsis, kas Helme ihaldatud kaks protsenti sisejulgeolekule on realistlik soov.

Peaminister Ratas hakkas vastamisega taas pihta iidamast-aadamast, kuid jõudis lõpuks selleni, et rahaküsimust hakatakse arutama eelarvearutelude käigus.

Reinsalu täiendas muigega, et toetab seda, et kõik eestlased saaks rohkem palka kui keskmine palk. Tõsinedes lisas ta, et nii see on, et iga minister seisab oma valdkonna eest ja nii pole Helmele midagi ette heita.

Toomas Kask Postimehest küsis, millal said alguse ületamatud erimeelsused terviseametiga ja kas kiirtestide küsimus oli see, mis kaameli selja murdis.

Ratas hakkas jälle keerutama. Ta tunnustas suure töö tegemist terviseameti poolt, aga lisas, et usalduslikku suhet valitsusega terviseametil pole. Konkreetselt vastas ta vaid seda, et kiirtestid ei olnud usalduse murdmise põhipunkt. Reinsalu täiendas, et on olnud "erinevaid kontseptuaalseid arusaamu", kuidas viirust tõkestada.

Marian Võsumets Kanal 2-st uurib, kuidas on lood ERJK likvideerimisega. Teatavasti lükkus eelnõu menetlemine edasi sügisele, aga sotside 50 000 parandusettepaneku suhtes on kõik lahtine. Jüri Ratas vastas taaskord ebamääraselt, kuid kinnitas toetust eelnõule. Õnneks suutis täpsustusega appi tulla Urmas Reinsalu. “Eelnõu tuleb oluliselt muuta,” ütles Reinsalu. “Seda valitsus arutab,” lisas ta.

Sekka lõi keskkonnaminister Rene Kokk, kes hakkas tõlgendama meediakajastust. “Fookus on ära läinud. Teame, et riigikontrolli usaldus on kõrge, siis vaadates meediakajastust, on üllatav, et riigikontrolli ei usaldata,” ütles ta.

Elo Mõttus Kanal2-st uuris, kellest võiks saada uus terviseameti juht? Ratas vastas, et uue inimese leidmiseks tuleb konkurss.

Mõttus küsis lisaks, kas Saaremaa võrkpallimängu lubamine oli viga. Reinsalu vastab, et oli küll - aga kuna luba oli antud, siis polnud midagi teha.

Martin Teder Äripäevast küsis, miks Eesti võtab just viis miljardit laenu ja mis saab, kui jääb puudu või üle. “Kui pole vaja nii palju, siis ei võta nii palju,” vastas Ratas. Edasi seletas ta, et laenulae tõstmise põhjus oli koroonaviirus, majanduslangus ja soov majandust käivitada.