„Islandil on noorte õigusrikkumisi aidanud ennetada kogukonna suur tugi, kus kõik piirkonnas elavad täiskasvanud panustavad aktiivselt sellesse, et noored ei veedaks hilisel ajal sihitult aega tänavatel. Selle toetamiseks on noortele loodud head võimalused oma vaba aja veetmiseks näiteks sporti tehes,“ ütles justiitsministeeriumi projektijuht Laidi Surva. „Soomes aga on kasutusel tõhusad töömeetodid ja koostöömudelid, mida kasutatakse korduvrikkumiste ennetamiseks ja eriti keeruliste juhtumite puhul noorte toetamiseks, et nad edaspidi riskikäitumisest hoiduksid.“

Konverentsil arutleti muuhulgas selle üle, kuidas ennetada õigusrikkumisi, milline on stigma mõju noorte kriminaalsele karjäärile, kuidas murda noorte tõrjutust ning kuivõrd oluline on kogukonna tugi noortele, kes näiteks kinnisest lasteasutusest taas koju naasevad. Samuti peatuti sellel, kuidas noortega tegelevad spetsialistid enda vaimset tervist hoida saavad.

„Kindlasti ei ole teekond õiguskuuleka elu poole lihtne ja sirgjooneline, sel teel tuleb sageli ette tõuse ja mõõnasid, millega peavad arvestama nii noored, nende lähikondsed kui ka peredega töötavad spetsialistid. Sellest kõigest konverentsil räägimegi,“ lisas Surva.

Konverents oli avaürituseks projektile "Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomise", mida finantseeritakse Norra Finantsmehhanismi toel. Kogu projekti eelarve on 4,7 miljonit eurot.