Jänes: Neeme Järvi süüdistused on ülekohtused
Jänese sõnul tuli Järvi avaldus tema jaoks ootamatult, kuna alles paar päeva varem oli Järvi kinnitanud, et jätkab tööd ERSO-s.
„On ilmselge, et Andres Siitan on hoidnud Neeme Järvit teadmatuses probleemidest seoses orkestri eelarve ja tegelike kitsaskohtadega. Seetõttu on süüdistused nii minu, uue juhi kui ka Eesti riigi suhtes ülekohtused,“ ütles kultuuriminister Delfile.
„Anneli Unt on väga kompetentne juht, ta on toonud Eesti filharmoonia kammerkoori omal ajal välja väga keerulisest majanduslikust olukorrast – tema nimetamine tundmatuks ja ebakompetentseks ei ole korrektne. Eesti filharmoonia kammerkoori on hinnatud Grammyga. On kummaline kahelda sellise kollektiivi direktori kompetentsuses,“ selgitas Jänes.
Kultuuriministri sõnul on fakt, et kokkuhoiu asemel kulutati raha üle ja ERSO asjaajamises on suuri puuduseid. „Selle eest peab vastutama asutuse otsene juht Andres Siitan. Eile hommikuse seisuga on ERSO-l Siitani tegevuse tõttu puudu 3,2 miljonit krooni,“ ütles ta.
„Kultuuriministeerium ei pea õigeks varjata maksumaksja raha vale kasutamist ja me ei saa nõustuda ettepanekutega, et puudujääk kaetakse teiste kultuurikollektiivide arvelt. Samuti pole võimalik seda teha ühegi muu valdkonna arvelt, olgu need lapsed või eakad,“ lisas Jänes.
Jänes: Järvi esitas liiga palju nõudmisi
Laine Jänese sõnul oli ERSO-l sõlmitud Neeme Järviga vaid eelleping ja lepingu endani ei jõutud, kuna kultuuriministeeriumil ei olnud võimalik täita ERSO eelarvega kõigi Järvi poolt esitatud nõudmisi. „Neeme Järvi saab honorari kontsertide eest vastavalt eellepingus kokkulepitud summadele, mis on võrreldavad maailmatasemega,“ nentis kultuuriminister.
Kogu segadust tekitanud Eesti filharmoonia reformiidee on Jänese sõnul samuti pärit Neeme Järvilt. „Pooleteise aasta jooksul idee korduvalt muutus ja pidevalt tekkis uusi nõudmisi, küll uute kontserdisaalide ja teatrimajade ehitamise suhtes. Kultuuriministri korduvad selgitused, et praegune majanduslik seis võimaldab luua hetkel vaid Eesti kontsertkoori, jäid tähelepanuta,“ väitis Jänes.
„Kultuuriministeeriumil on kahju tekkinud olukorra pärast, kuid siiski kutsume üles tuginema faktidele ja argumentidele ning taastama töörahu. Kultuuriministeerium teeb kõik endast oleneva, et leida lisavahendeid ERSO-le käesoleval aastal tekitatud eelarvepuudujäägi leevendamiseks, et orkestrantide palgad saaksid välja makstud,“ lõpetas Jänes.
