Janek Mäggi: streigi korraldajad pole oma tööga hakkama saanud, puudub selge sõnum
Pikaaegne Tallinna lastehaigla nõukogu liige ja Tallinna lastehaigla toetusfondi nõukogu esimees suhtekorraldaja Janek Mäggi arvab, et kõik arstid ja õed on südamlikud, terve mõistuse ja hea tahtega Eesti inimesed, kes ei käi avalikes kohtades kurikaga vehkimas ja väitmas, kuidas neile liiga tehakse.
"Vastupidi. Nad tahavad, et Eesti elu muutuks paremaks. Ja ühiskond tahab loomulikult, et meil oleksid motiveeritud ja kompetentsed arstid, kelle juurde lähed hea meelega, kui selleks on vajadus," ütles Mäggi Delfile.
Streik paneb Mäggi sõnul vastaspoole alati väga keerulisse olukorda. "Annad järgi, tuleb uus osakond või valdkond palka ja hüvesid nõudma," rääkis ta. "Madalat palka saavaid inimesi on Eestis palju. Kui ei anna, on vikati- ja hangumeestel väga raske koju tagasi minna. Nad peavad oma "au" säilitamiseks võitlema viimase veretilgani. See on praegu streigijuhtide õnnetu positsioon. Kui streik kestaks kaks kuud, "milleks ollakse valmis", hakkab ühiskond mässama streikijate vastu."
Streik väljendab ühiskonna sotsiaalset ängi
Mäggi sõnul väljendas nii õpetajate kui arstide streik mitte ainult ühe valdkonna probleemi, vaid kogu ühiskonna sotsiaalset ängi. "Viis aastat ei ole elu paremaks läinud. Aga mõelda võib ka sellele, et Kreekas ja Hispaanias läheb elu järgmisel viiel aastal ainult hullemaks," võrdles Mäggi Eestit teiste Euroopa Liidu riikidega. "Eestis on raske, aga igal pool mujal ei ole kergem."
Närviliste ja kärkivate inimeste häda on tema sõnul selles, et nad piltlikult öeldes tahavad, et neil oleks teine isa ja ema. "Ma arvan, et peaaegu kõik inglased on mõelnud, et nad elaksid hea meelega sama hästi, kui elab kuninglik perekond," ilmestas Mäggi. "Aga kui sa ei ole printsina sündinud, siis elad mõnes keskpärases korteris Inglismaa agulis ja pead lootma tööle ja õnnele."
"Alati võib abielluda mõne norralase või printsi või printsessiga, aga kui ka see ei õnnestu, tuleb rahul olla oma Mõhu või Tölpaga," ütles Mäggi. Teisisõnu on Mäggi arvates Eestis võimalik elu paremaks teha juhul, kui me seda kõik koos teeme. Ja nii aastakümneid järjest. "Mitte nii, et vanem poeg saab kogu vara ja ülejäänud käigu jala," lisas ta.
Nagu Priit Hõbemägi Eesti Ekspressis tabavalt kirjutas: streigi sõnum on segane ning selle kommunikatsioonile võiks "hindeks panna nulli."
Keegi ei saa tegelikult aru, mida siis täpselt nõutakse ning ühtegi ühiskonnale vastuvõetavat lahendust välja pakutud ei ole.
"Kui viie pereliikme peale on viis õuna, siis ei saa jagada ühele lapsele kolm, nii et teistele kõigile jääks ikkagi üks alles," näitlikustas Mäggi. "Õunu saab Soomest ja Norrast juurde tuua küll, aga Toompeal need ei kasva. Ikka ainult Eesti maksumaksjate aedades."
Aga need aiad kannavad Mägi sõnul juba praegu oma maksimumsaaki. "Ka need viis, mis meil jagada on, on osalt plekilised ja maitselt hapud," tõdes ta.
Mäggi märkis, et Eestis on sadu tuhandeid inimesi, kellel on kõrgem haridus, kes töötavad palehigis, saavad väikest palka, töötingimused on kehvad ja kelle ülemused ei tee kõike, mida nad ootavad (ka põhjendatult).
"Haiglates on olukord tihti vastupidine - ruumid, mida telepildis näeme, on ilusad ja puhtad, palgad märkimisväärsel osal kordades üle Eesti keskmise," kirjeldas ta.
Äraminemise jutt on õige
Suhtekorraldaja leiab, et tervishoiutöötajate äraminemise jutt on õige, kuid paratamatu. "Iga inimene läheb sinna, kus on parem," tõdes ta. "Tööandjana tean, et inimest, kes ütleb, et lähen ära, kui palk kohe ei tõuse, tulebki lasta ära minna, sest tema nõudmiste täitmine teiste arvelt hävitab organisatsiooni sisekliima."
Mägi sõnul tähendaks arstide nõudmiste kohene ja täielik rahuldamine ühiskonnale signaali, et ilma kisa ja karjumiseta ei ole võimalik midagi saavutada. Ning ka seda, et kõik teised leiavad, et nende õigusi ja huve on riivatud.
"Istusin päeval, mil ajakirjandus avaldas loo arstide väidetavalt 7500 eurost algavatest palkadest, töökoosolekul Eesti suure ja mõjuka börsiettevõtte juhtidega. Nad olid palganumbritest šokeeritud - mitte niipalju nende suurusest, vaid sellest, et ka 2000-eurost palka saavad inimesed, kes on kõrgel tasemel spetsialistid, ei suuda oma töötüli läbirääkimistega lahendada," vahendas Mäggil.
Arstide liidu juhi Andres Korgi väited, et arstidele ei ole keegi ettepanekuid teinud ja riigil pole olnud huvi läbi rääkida, on Mäggi arvates ebasiirad. "Küsimus on ikka selles, et oma sõnum tuleb esitada selgelt ja arusaadavalt ning teha ka enda poolt kõik, et saavutada mõistusepärane kompromiss," soovitas ta.
Haiglate liidu juht Urmas Sule on Mäggi hinnagul õieti märkinud, et nüüd tuleb streik väärikalt lõpetada. "Kui on tüli, veel enam avalik tüli, on süüdistaja alati ka ise süüdi, et tema huvid ei ole kaitstud. Me ei ela Liibüas või Süürias - Eesti on demokraatlik riik, kus mõistus ja hea tahe saavutavad peaaegu kõik, mis on mõistlik ja tark," ütles Mäggi.
Mäggi ei laiendaks streigi mainet kahjustavat osa mitte arstidele, vaid streigi korraldajatele. "Nemad pole oma tööga selgelt hakkama saanud, mida on maininud paljud, kes usuvad, et arstid nende ravimisel oma vannet siiski peavad. Mina usun," kinnitas Mäggi.
