Janar Holm: riigikontroll ei ole kõige parem koht erakondade rahastamise järelevalve funktsiooni täitmiseks

 (60)
President Kersti Kaljulaid esitles riigikontrolöri kandidaati Janar Holmi
Riigikontrolör Janar HolmFoto: Hendrik Osula

Riigikontrolör Janar Holmi hinnangul ei ole riigikontroll oma olemuselt sobiv institutsioon Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) ülesannete täitmiseks ja soovitab pigem komisjoni ennast remontida.

Holmi sõnul on kümne aasta jooksul aeg-ajalt ikka juttu olnud, kas riigikontroll võiks erakondade rahastamise järelevalveorgani funktsiooni täita, kuid konkreetset eelnõu, mille valitsuserakonnnad eile riigikogule esitasid, pole riigikontrollile tutvustatud. "Saime sellest eelnõust teada eile nagu kõik teised eestlased," ütles Holm Delfile.

"Riigikontrolli seisukoht ei ole muutunud. Me ei pea riigikontrolli kõige paremaks kohaks selle funktsiooni täitmiseks. Me oleme eelkõige keskendunud avalikule sektorile. See oleks täiendav uus vaade erasektori näol koos sanktsioonide rakendamisega. Ma arvan, et see muudaks oluliselt riigikontrolli olemust," leidis Holm.

Küsimusele, kas riigikontrollil oleks olemas võimekus ja kas kõnealune eelnõu annaks õiguse keskenduda avaliku sektori tegevuse kontrollimise kõrval ka erasektorile, vastas Holm, et selle eeldus on, et seadusega selline õigus antakse. "Jätkuvalt on probleemiks see, et see muudab riigikontrolli olemust. Me oleme klassikaliselt Westminster-tüüpi auditiorganisatsioon, kus sedalaadi funktsioone üldiselt ei ole. Aga kui see otsus peaks sellisel kujul langema, siis see tähendab seda, et see peab olema ülejäänud funktsioonidest selgelt eristatud. See tähendab täiendavat ressurssi," märkis Holm.

Seotud lood:

Ta rõhutas, et enne tuleb arutada, milles seisneb praegusel juhul probleem. "Ma arvan, et kindlasti tuleks lahti rääkida, mis on see probleem, miks seda muutust vaja on. Meie esindaja on ka ERJK-s ja me hindame selle kogu tööd päris kõrgelt," sõnas Holm.

"Kui seal on kohti, kus midagi tuleks täpsustada, siis kindlasti esimese variandina on mõtet läbi kaaluda, mida ERJK-s remontida. Näiteks tasub kaaluda liikmete esitamist teisel viisil. Kui erakonnad peavad ebasobivaks, et nad ise esitavad liikmeid, siis võiks osalejate ringi laiendada ja liikmeid võiksid esitada teaduste akadeemia, rektorite nõukogu, Eesti Pank või audiitorkogu," pakkus riigikontrolör.

"Selle eelnõu menetlemisel esitame vastavale komisjonile ka omad seisukohad," ütles Holm ja avaldas lootust, et parlamentaarne debatt tuleb sisuline.

ERJK likvideerimine ja selle ülesannete andmine riigikontrollile
Valitsusliidu erakonnad esitasid esmaspäeval riigikogule eelnõu, mis näeb ette Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) likvideerimise ja selle ülesannete andmise riigikontrollile.

Eelnõus kirjutavad selle algatajad Priit Sibul (Isamaa), Kersti Sarapuu (Keskerakond) ja Siim Pohlak (EKRE), et 2011. aastal loodud rahastamise järelevalve organi ERJK täielik vastavus sõltumatuse nõuetele on küsitav ning soovivad selle vastutuse üle anda riigikontrollile.

"Seda eelkõige põhjusel, et ERJK koosseis ei vasta täies ulatuses sõltumatuse kriteeriumile. Välistatud ei ole poliitiline mõju ERJK liikmete üle, kuna ERJK-sse kuuluvad ka riigikogus esindatud erakondade nimetatud liikmed, kes ei tohi olla riigikogu ega vabariigi valitsuse liikmed," seisab eelnõus.

Kuna riigikogu praeguses koosseisus on esindatud 5 erakonda, siis selgitavad koalitsioonierakondade liikmed, et ERJK koosseisust moodustavad enamuse erakondade esindajad.

Eelnõuga soovitakse kehtivast õiguskorrast välja jätta praegu erakonnaseaduses toodud erakorralise auditi läbiviimise õigus.

Kui praegu puudub tähtaeg, mil järelevalveorgan võib erakonnale või poliitilisele jõule rikkumise tõttu ettekirjutise teha, siis koalitsioonierakondade eelnõu soovib selle tähtaja kolmele aastale. Kusjuures eelnõus ka nenditakse, et praktika on näidanud, et paljudest rikkumistest saadakse objektiivsetel põhjustel teada alles aastaid hiljem, kuid pikemalt selgitamata tuuakse põhjenduseks "õigusrahu", et rikkumised saaksid kolme aastaga aeguda.

Sunniraha suurused jääksid seaduses samaks, kuid kui erakond ei soovi seda raha maksta, ei peaks ta uue seaduse kohaselt selle eest viivist tasuma.