„Kui „Puhastust“ ei oleks saatnud müügiedu, ei heidetaks sellele tõenäoliselt ette, et teos on mingite müügitrikkide kimp,“ leidis Kaus.

„Iseküsimus on see, kas siin võib olla toote brändimise maiku,“ arutles Kaus. „Isegi kui seda on, siis sellest hoolimata on „Puhastus“ loetav kui iseseisev ja liigutav ilukirjanduslik teos.“

Kausi sõnul ei maksa unustada, et Sofi Oksaneni „Puhastus“ on pälvinud mitu mainekat kirjandusauhinda.

Kirjanik Jaan Kaplinski vahendas eelmise nädala lõpul oma blogis Soome filosoofiadoktorist sõbra arvamust, et Sofi Oksanen ei pruugi olla „Puhastuse“ sisuline autor, vaid teos on sündinud meelelahutustööstuse reeglite mõjul.

„See inimene, kellele Kaplinski viitab, räägib majanduslik-kultuurilistest kujutlusest, kuidas kirjutada müüvat teksti,“ sõnas Kaus. „Tema meelest on Sofi nende kujutluste ohver.“

Kaus lisas, et rünnatud ei ole mitte eelkõige Oksase isikut, vaid mõtteskeeme, mis püüavad luua teost kui edukat toodet. “Ometi ei välista võimalik tootearendus siinkohal kaalukat sisu. Arvatavasti on tihti raske leppida sellega, kui üks teos kaldub samaaegselt olema nii edukas kui ka sisukas.”

Kirjandus ja ajalugu on eri asjad

Tartu ülikooli ajalooõppejõu Olaf Mertelsmanni sõnul on kirjandus ja ajalugu kaks täiesti erinevat asja. „Kirjanduse kaudu saame me ajaloo fenomenidest paremini aru,“ tõdes ta.

Mertelsmann selgitas, et kirjanduses kasutatakse ajaloost erinevat lähenemist, kuna see on kunst. Samas pole ka ajalugu tema sõnul mingi täppisteadus, aga see pole ka puhas kunst.

„Loomulikult ei ole kirjanik ise kohal olnud, nagu ka ajaloolane mitte,“ rääkis Mertelsmann Delfile. „Juba mälestused ise ei saa olla täiesti objektiivsed, me unustame ja meil lähevad faktid segamini.“

„Minu meelest on Sofi Oksanen hea kirjanik, aga mitte ajaloolane,“ lausus ta.

Kirjanik Jaan Kaplinski tsiteeris blogis oma sõpra, kes mõtiskles Sofi Oksaneni teose üle ja leidis, et selle oleks kirjutanud justkui meelelahutustööstuse tipp-professionaalid.

„Nemad ju teavad kõiki trikke ja tõhusaid meetodeid: kuidas ehitatakse üles haarav tegevusliin (uus, aga siiski klišeeline ja sobivalt etteennustatav), haaravad tegelaskujud (uued, aga siiski igivanade arhetüüpide kordused) ja kuidas lõpuks luuakse kirjanikust endastki selgelt väljapaistev bränd," tsiteeris Kaplinski.