Jalaväebrigaadi ülem: tervishoiu küsimused panevad meie sõdurid Kesk-Aafrika missioonil tõsiselt proovile

 (13)
CENTRAFRICA-UNREST
Kesk-AafrikaFoto: Ivan Lieman, AFP

Kaitseväe esimese jalaväebrigaadi ülema kolonelleitnant Aron Kalmuse sõnul saab homme algav Kesk-Aafrika missioon olema eestlastele väljakutsete rohke.

Saates "Kahekõne" tuli muuseas jutuks ka homme Kesk-Aafrika Vabariiki suunduvad eesti sõdurid. Esimese jalaväebrigaadi ülema kolonelleitnant Kalmuse sõnul saavad sõdurid sealt eelkõige uusi kogemusi ning võimalust teha koostööd liitlasega, kellega seni pole olnud võimalik väga palju koos harjutada. Samas nentis Kalmus, et sõduri seisukohalt ei ole sealne olustik võrreldav Afganistani ja Iraagiga, sest piirkonnas valitsev kliima ja tervishoiu seisukord on kindlasti väljakutse sõdurile iseendale ning tema kaaslastele.

Vastates saatejuhi küsimusele tankide ja tsiviilisikute vastasseisu kohta rääkis Kalmus, et iga sõduri jaoks on olemas lahingueeskirjad, mis panevad selgelt paika selle, mida ta tegema peab kriisisituatsioonis. Esimese jalaväebrigaadi ülem tõi välja, et kaitseväe ülesanne on kaitsta, mistõttu ei oleks näiteks tsiviilisikute pihta tulistamine riigi kaitsmine.

Seotud lood:

Tõstes selle näite Ukraina kriisi, ütles Kalmus, et Ukrainas on teistsugune olukord, kui näiteks Eestis. Mehe sõnutsi ei olnud näiteks jõustruktuuride ja sõjaväelaste allaandmine kriisi kulgedes imekspandav, kuna paljud neist olid Putini-meelsed.

Lisaks mainis Kalmus veel NATO võimaliku kaitse kohta, et paika pandud kaitseplaanid ei ole avalikult arutamiseks, vaid need on mõeldud kaitseväele täitmiseks. Siiski oli esimese jalaväebrigaadi ülem kindel, et liitlased tulevad appi, kui neid vajatakse.

Kalmus rääkis ka, et on koos ametivendadega korduvalt mõelnud seda, kas tank on ikka see õige asi või ehk on tehnoloogia hoopis valdkond, kuhu tänapäeva sõjas tuleks panustada. Samas on Kalmuse sõnutsi praegune olukord Ukrainaski näidanud, et mass ja raud on sõjapidamises olulised olulised.

Rääkides võimalikest uutest tankidest Eestile, ütles Kalmus, et kaitsevägi on aastatega liikunud tankide poole samm-sammult. Alguses võeti kasutusele alguses Pasid ja nüüd tuuakse Hollandist uuemat tüüpi soomukid. Samuti on esimese jalaväebrigaadi ülema sõnul aastatega tekkinud kogemus soomukitega andnud selgema pildi sellest, kui palju näiteks läheb maksma nende ülalpidamine või remont. See on aga andnud parema pildi tänasest lahinguruumist.