Jahiturism Eestis paelub üha enam välismaalasi

Lihtsustunud relvakasutustingimused ja piirikontrolli kaotanud Schengeni viisaalaga liitumine on muutnud Eesti välismaiste jahituristide seas veelgi atraktiivsemaks.

Jahiturismi vallas turuliidri kohta hoidva riigimetsa majandamise keskuse (RMK) jahimajanduse osakonna juhataja Kalev Männiste sõnul kasutas nende kaudu mullusel hooajal tasulise jahipidamise võimalust juba pea 1400 inimest, kellest 1000 olid võõramaalased. “Samas on ka eestlaste osakaal pidevalt suurenema hakanud,” osutas Männiste uuele suundumusele, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kui Euroopa Liiduga (EL) liitumisel hakkas välismaalastest jahikülaliste tulekut soodustama siinmailgi kehtima hakanud liidusisene ühtne tulirelvapass, siis mullu detsembris andis tõuke jahituristide hulga kasvamisele Schengeni alaga liitumine.

“Piirikontrolli enam pole ning EL-i piires võib oma relvaga ühest riigist vabalt teise liikuda. Vajadusel võib ka asukohamaa jahimees anda mõne teise riigi kodanikule lihtsustatud korras oma püssi kasutada,” selgitas Männiste.

Kõige rohkem käivad Eesti metsades küttimas meie põhjanaabrid, keda meelitab siia jaanuaris-veebruaris peetav metssea- ning põdrajaht. Samuti on metsades jahtimisvõimalused hästi tuntud sakslaste seas.

RMK küsib turistidelt ühe jahipäeva eest keskmiselt 3000 krooni ning uluki tabamisel tuleb ka selle eest maksta. “Lastud looma hind sõltub eelkõige trofee — näiteks põdra sarvede või seakihvade — suurusest. Nii tuleb põdra laskmise eest tasuda 7000 kuni 22 000 krooni,” selgitas Männiste, kelle sõnul küündis RMK mullune jahinduse käive 16 miljoni kroonini.

Lisaks loomadele meelitab kaugeid külalisi Eestisse sügisene linnujaht. Sellist teenust pakuvad huvilistele üle Eesti vaid kohalikud jahiseltsid.

Enn Remmelg Hiiumaa jahimeeste seltsist rääkis, et peamiselt käivad saarel linde kõmmutamas itaallased, prantslased ja austerlased. Tavaliselt keskenduvad nad metskurvitsatele. “Kohale tullakse ikka nelja- kuni kümneliikmeliste gruppidena terveks nädalaks või veelgi kauemaks,” kirjeldas Remmelg. “Kogu varustus ja ka koerad on neil endil kaasa võetud.”

Soomlased seevastu põrutavad Hiiumaale septembrist novembrini, just hanejahi ajaks.

Tavaliselt saabuvad jahituristid Eestisse nädala keskel ning lahkuvad pühapäeval. Eduka jahi korral võetakse siit trofeedena kaasa looma pea, sarved ja nahk, mis saadetakse hiljem pargituna järele. Ulukiliha jäetakse tavaliselt kohalikele küttidele.

Meie suurulukeid (metssigu ja -kitsi, põtru, punahirvi) meeldib küttimas käia eeskätt sakslastel, austerlastel, šveitslastel ning Skandinaavia maadest pärit küttidel.

Hundi-, karu- ja ilvesejahti võõramaalased pidada ei saa, kuna nende loomade küttimislimiidid on väikesed ning loomi jagub vaid kohalikele jäägritele.

Linde — metskurvitsaid, hanesid, aga ka parte ja tikutajaid — käivad saartel, Läänemaal ja Pärnumaal jahtimas itaallased, prantslased ja soomlased.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines