"Ilmselge, et midagi peab muutuma. Näilisusest on ikka tegelikku olukorda rohkem hinnatud. Esiteks tõestab ka tänane olukord, et peaministri reaktsioon laiapõhjalist pressikonverentsi korraldada oli täpne ja adekvaatne. Probleemide varjamine või pisendamine oleks küll edulugu e-riigist hoidnud, aga probleeme süvendanud," kommenteeris Karilaid.

"Olen palun endale koostada nädal tagasi memo, kes detailsemalt ametkonnast vastutab tervikliku IT-arenduse eest. Loodetavasti on see põhjalik memo ka kohe valmimas. Kui see on käes, siis saab alles öelda, milliseid muutusi nõuda. Aga muutused meie IT-arendusmeeskondades on vajalikud."

"Probleem on ka see, et ohusignaal jõuab enne avalikkuse ette ja alles siis riigikogu loeb probleemidest meedia vahendusel. See tõestab, et parlamentaarne järelevalve keskvõimu ja poliitikate elluviimise üle on kahjuks liiga nõrk. Infotehnoloogiline edu müüt on liiga suureks paisunud ning pimesi usaldamine ületanud adekvaatsuse piirid," leidis Karilaid.

"Kindlasti ratsutab selle müüdi varjus ka endine side ja riigi infosüsteemide asekantslerina töötanud tänane Viimsi volikogu esimees Taavi Kotka, kes vastutab vähemalt osaliselt tänase segaduse eest. Taolise eneseimetluse puhul ongi keeruline probleeme operatiivselt diagnoosida," arvas Karilaid.

"Täna on probleem nii IT-arenduse kvaliteedis kui ka probleemi edastamise kiiruses. Ka riigikogu peab võtma keskvõimu toimetamiste üle jõulisema ja selgepiirilisema rolli. Selle müüdi - et meie e-riik on eeskujulik, inimestele parimal moel turvatud - purustamine ja probleemidele aus ja kiire lähenemine on ainuke lahendus. Tundub, et meie e-riik vajab turvalisuse tõstmiseks kas IT-arendusressursside targemat paigutust või lisafinantseeringut. Viimast saab eraldada aga siis, kui on täpne ülevaade ja ühine arusaam," arvas Karilaid.