Jaanus Karilaid: ennast suureks poliitiliseks talendiks pidav Yana Toom on kaotanud reaalsustaju

Keskerakonna aseesimehe Jaanus Karilaiu sõnul ei mõista erakonnakaaslane Yana Toom, et kahe kogukonna kõnetamine on suur poliitiline kunst ning ühtlasi ei oska ta lugupidavalt suhtuda kõikidesse Eestis elavatesse rahvastesse.

"Toom peab end suureks poliitiliseks talendiks ning on kahjuks kaotanud reaalsustaju. Ta ei taha aru saada, et kahe kogukonna kõnetamine on suur poliitiline kunst ning et me peame lugupidavalt suhtuma kõikidesse Eestis elavatasse rahvastesse. Toom on aga otsustanud juba ammu seda tasakaalu rikkuda," ütles Karilaid Delfile.

Karilaiu sõnul häirivad Toomi avaldused ka vene poliitikuid. "Jüri Ratas sätib poliitilist atra mõlemale kogukonnale sobivalt, aga tundub, et ühele väiksele grupile erakonna sees see ei sobi. Poliitiline armukadedus sai võitu ja selle valus leek on kõrvetanud korraks kogu erakonda. Ta teab, mida ta teeb, aga õnneks teavad paljud ta tegutsemise motiive".

Karilaid on kindel, et Toomi välja arvamiseks erakonnast on poliitiline jõud olemas. "Üks võimalus on teha Toomile ettepanek jätta vahele kohalikud valimised ning lasta keskenduda tööle europarlamendis. Meil on Põhja-Tallinnas tihe konkurents ja olen kindel, et leiaksime sinna koostöövalmi esinumbri. Meil on sellel kohale väga pikk poliitiline pink. Uus vahetus on ootel ja valmis tegutsema. Toomil on viimane võimalus end sobitada Keskerakonna programmiga kooskõlla."

Jaanus Karilaid ütles eilses "Aktuaalses kaameras", et "Toom on pigem Interrinde kui Rahvarinde loomuga poliitik ning tema jätkamine Keskerakonnas sõltub sellest, kas ta suudab ennast kokku võtta ja meeskonnatööd teha. Kui aga mitte, siis Keskerakonnas tal kohta ei ole."

Eelmisel nädalal heitis Karilaid Toomile Eesti Päevalehes ette ka silmakirjalikkust Pronksiöö osas ja ajaloo tõlgendamisel laiemalt. "Yana Toom kutsus eestlasi unustama hiljuti oma kannatusi, teda häiris miski see pidev meeldetuletus... Oli, mis oli, läheme edasi, oli ta sõnum. Samas mõni hetk tegi ta artikli „pronksiöö, mida me kunagi ei unusta”. Pronksiööd ei taha ta unustada, aga eestlased peavad unustama okupatsiooni, küüditamise ja fakti, et pronkssõdur sümboliseerib neile poolesajandilist nõukogude vägivalda".