Harro hinnangul on alkoholisõltuvushäire Eestis täiesti alaravitud, rohkem kui ükski teine meditsiiniline probleem.

"Tuleb aru saada, et sõltuvushäire on väljakujunenud ajuhaigus ja nii tuleb seda ka kohelda. Ei saada ju arst südamehaiget ilma ravimata tervisejooksu tegema, selleks on hilja. Nii on ka sõltuvusega alkoholist," sõnas Harro.

Harro sõnul on probleeme alkoholiga ümberringi rohkem, kui me hoomame. "Oleme enamjoovate riikide hulgas ja sinna jääda me kauaks ei saa, sest meid pole palju – stsenaarium on selline, et me kas kaome ajaloo näitelavalt või hakkame vähem jooma," ütles Harro.

Eestis on ligi 60 000 alkoholisõltlast

Eestis on täna hinnanguliselt 60 000 alkoholisõltlast – 11 protsenti riigi tööealistest meestest ja 2,1 protsenti tööealistest naistest. Vastavat ravi saab neist vähem kui 10 protsenti.

2011. aastal oli Eestis 1440 alkoholi liigtarvitamisega seotud surma, neist pea 80 protsenti meestel, kelle puhul esineb alkoholisurmasid kõige enam just nende parimas produktiivses eas.

"Ühest küljest mängib Eesti puhul rolli avaliku huvi puudumine ja inimeste suhtumine sellesse haigusesse, mistõttu sageli ei osatagi abi otsida," selgitas Harro. „Samas ei ole meil täna ka piisavalt asutusi, kus alkoholiprobleemiga tegeletaks. Statistikat vaadates on ravi teema aga üks kiiremini riiklikku sekkumist vajavaid valdkondi – sest alkoholism tähendab konkreetse inimese tervisekahjude kõrval ka töötust, suuremat kuritegevust, perevägivalda ja palju muid kaasnevaid probleeme.“Täna kohtuvad KUMUs spetsialistid Eestist ja Inglismaalt, et arutada alkoholisõltuvuse ravivõimaluste üle.