Eesti ühe suurema tarkvaraettevõte Helmes asutaja Jaan Pillesaare sõnul vajab Eesti kõrgharidus uut energiat ja ettevõtlikkust. "Tänane süsteem, kus riik peab enamikku kõrgkoole ise, ei sunni koole arenema. Kõrghariduse konkurents on ülemaailmne ja me seisame küsimuse ees, mida teha, et Eesti ülikoolid võiksid saada niisama tunnustatud ja kuulsaks õppekeskuseks, nagu seda on näiteks Harvard või MIT. Eesti noored valivad kogu maailma koolide vahel ja välismaale õppima minnes sageli enam Eestisse tagasi ei tulda."

Pillesaar toonitas oma sõnavõtus, et on ilmselge, et eraülikoolid on efektiivsemad kui tsentraalse plaanimajanduse loogikal töötavad riigiülikoolid. “Seda tõestab ka Ettevõtluskõrgkool Mainor: hoolimata ebaausast konkurentsist maksumaksja rahadest ülal peetavate ja tasuta teenust pakkuvate riigiülikoolidega, saab Mainor hakkama ja majandab ennast ära. See on võrreldav umbes samasuguse olukorraga, kui riigiülikoolid peaksid toime saama konkurendiga, kes maksaks igale õpilasele õppemaksu peale, “ rääkis ta. “Kuna turul on tasuta teenuse pakkujad, kes ei lähe kunagi pankrotti, siis eraülikoolidel, kellest võiksid need Eesti Harvardid saada, on väga raske sinna kõrvale tulla - nad peavad otsima turunišše, mida riigiülikoolid oma tasuta teenusega ei kata.”

Pillesaare sõnul, kui riik soovib kõrghariduse omandamist tingimata toetada, siis võiks selle toetuse anda otse üliõpilasele ja lubada tal endal otsustada, kus ta selle raha eest vabal haridusturul õpib. “Veelgi parem oleks riiklikud kõrgkoolid erastada koostöös ülikoolide tänaste juhtkondadega ja nende investoritega, kellel on haridusturul investeerimise kogemus, nagu näiteks Mainor.“