Jaan Männik: Kreeka intressitagastus on rahandusministeeriumi, mitte Eesti Panga otsus
Eesti Panga nõukogu eelmine esimees Jaan Männik lausus, et kuigi rahandusminister Jürgen Ligi vastuseis oli teada, toetas panga nõukogu panga president Ardo Hanssoni ettepanekut mitte suurendada Kreeka intressitagastuse võrra Eesti Panga makset riigieelarvesse.
Nimelt otsustas nõukogu maikuus kanda järgmise aasta riigieelarvesse tavapärased 25 protsenti Eesti Panga kasumist. Eesti Pank oli saanud 5,1 miljonit eurot intressitulu Kreeka võlakirjade pealt, mille kohta oli euroala rahandusministrite kokkulepe, et see makstakse riigieelarvete kaudu Kreekale tagasi, et Kreekat toetada. Eesti Pank otsustas aga, et Kreekale mineva raha võrra ei suurendata riigieelarvesse minevat eraldist. Sisuliselt oleks Kreeka toetamise raha võrra jäänud Eesti asjade jaoks vähem raha ehk Kreeka toetamine oleks toimunud Eesti maksumaksja arvelt.
Eesti Pank selgitas otsust vajadusega suurendada keskpanga kapitali, sest see on teiste euroala keskpankadega võrreldes liiga madal. Männiku sõnul oli Hanssonile teada Ligi vastuseis, aga pärast nõukogu liikmetega konsulteerimist tegi ta ikkagi ettepaneku Kreeka raha võrra eraldist riigieelarvesse mitte suurendada.
Männik ise koos peaaegu kõigi nõukogu liikmetega hääletas Hanssoni ettepaneku poolt. Männik meenutas, et ainsana hääletas vastu reformierakondlane Valdo Randpere.
Eesti Panga kritiseerimist selle otsuse eest pidas Männik ebaõiglaseks. "Minu meelest on see nii, et Eesti Pank pole seotud otsusega kreeklastele maksta, see on rahaministeeriumi otsus," lausus Männik.
Riigikogu rahanduskomisjoni reformierakondlasest liige Aivar Sõerd on varem öelnud, et kuna Eesti Panga otsuse tõttu läheb kreeklastele 5,1 miljonit eurot Eesti maksumaksja raha, siis peaks riigikogu need 5,1 miljonit riigieelarves suunama Kreekalt ära Eesti enda kulutuste katteks.
