Jaak Madison Viljandi mõrvajuhtumist: ehk oleks mõistlik mõelda surmanuhtlusele
"Isik on juba 2,5 aastat kinni istunud vägistamise eest, mille ta pani toime 16 aastaselt. Kolm aastat tagasi anti hinnang, et suure tõenäosusega paneb sama isik viie aasta jooksul toime uue kuriteo. Seda ta ka tegi ja selle tulemusel on üks süütu inimene tapetud," kirjutas Madison sotsiaalmeedias.
"Üks perekond on ilma oma tütrest. Üks noor elu on jäänud elamata. Mõrva süüdistusega on maksimaalne karistusmäär 20 aastat vangistust või eluaegne. Siit aga tekib mul nüüd küsimus: mis õigusega peab ühiskond ülal pidama isikut, kes saab eluaegse vangistuse? Mis õigusega peame me kollektiivselt aastakümneid ühe retsidivisti ja mõrvari sooja kambri ja toidu eest tasuma?" püstitas Madison küsimuse.
"Praegune juhtum tõestab taas, et ehk oleks mõistlik vaadata teisele poole suurt lompi, kus 31 osariigis on maksimaalne karistusmäär surmanuhtlus. Loomulikult on üheks ühiskonna alustalaks meil humaansus ja inimelude väärtustamine. Kuid mõrvari, kes saab eluaegse vanglakaristuse, elu ei ole mingilgi moel väärtuslikum ohvrist, kelle eluküünal on kustutatud," kirjutas Madison.
Lõuna Ringkonnaprokuratuur on esitanud 22-aastasele Tairo Poopuule süüdistuse mõrvas. Süüdistuse kohaselt kutsus Poopuu 10. juunil kesköö paiku endaga kohtuma tuttava 17-aastase neiu. Koos sõideti Viljandi järve ääres asuva puhkekoha juurde, kus noormees neiule kallale tungis ja ta vägistas.
Poopuu on varasemalt Viru vanglas karistust kandnud vägistamise eest. 2012. aastal kahe ja poole aasta pikkuse karistuse saanud noormees taotles kaks aastat hiljem ka tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuid toona peeti tõenäosust, et isik sooritab viie aasta jooksul uue seksuaal- või vägivallakuriteo 41-62 protsendiliseks. Vanglast vabanes ta 2014. aasta detsembris.
