Jaak Madison: siseministeerium ei taha põhilise probleemiga ehk patrullpolitseinike madalate palkadega tegeleda ja tõstab vaid teatud isikute sissetulekuid
EKRE liige Jaak Madison leiab, et siseministeeriumis tõstetakse PPA tippjuhtide palkasid isikupõhiselt ning põhiprobleemiga, milleks on patrullpolitseinike madal palk, ei soovitagi tegeleda.
Eile avaldas Delfi graafiku, kus tõi välja politsei- ja piirivalveameti (PPA) tippjuhtide palganumbrid. Näiteks PPA peadirektori Elmar Vaheri palk tõusis tänavu 4800 eurolt 5800 eurole ehk pea 21 protsenti.
Siseminister Andres Anvelt (SDE) põhjendab Vaheri palgatõusu sellega, et hiljuti taas PPA peadirektori ametisse nimetatud Vaheri palk oli võrreldes teiste riigiasutuste tippjuhtide palkadega maha jäänud. "Tema palk sai viidud vastutusalaga väärilisse suurusjärku," sõnas Anvelt.
See-eest eesliinitöötaja ehk patrullpolitseiniku palk tõusis sel aastal pelgalt kümme protsenti.
Minister Anvelt möönis, et organisatsioon on tugev juhul, kui korralikul tasemel on nii baaspalk ehk eesliini töötaja kui ka tippjuhi palk. "Kui need kaks palgataset on paigas, siis on asutusega asjad korras," lausus ta ja lisas, et järgmisel aastal suureneb PPA palgafond 10 protsendi võrra.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) riigikogu fraktsiooni liige Jaak Madison aga leiab, et töötajate ebavõrdne palgatõus suurendab veel enam kiilu tippjuhtide ja alamastme teenistujate vahel. "Tõsiasi, et juhtide palkasid tõsteti kaks korda rohkem kui näiteks patrullpolitseinike, peegeldab hästi seda, et tegelikult ei keskenduta põhilise probleemi lahendamisele, vaid palgatõusule lähtuvalt isikutest, kes võib-olla ei olegi kõige kehvemas olukorras," ütles Madison.
Madison, kes ka ise sageli abipolitseinikuna patrullimas käib ütles, et soovist mitte sattuda huvide konflikti, olles riigiametnik ja abipolitseinik ühes isikus, ei soovi ta patrullpolitseinike nimel sõna võtta ega nende arvamust suurmeeste palgatõusudest avaldada. "Võin öelda vaid, et inimene, kellel peab olema suur stressitaluvus, väga hea füüsiline vorm ja ka kompetents juriidikas eeldab, et tema sissetulek võimaldab ilusti ja muretsemata ära elada," nentis Madison.
Riigikogu liige arvab, et sisejulgeolekuga tegelevate töötajate palgad võiksid olla sarnaselt õpetajate palkadega seotud Eesti keskmise sissetulekuga. "Siis oleks palgatõus iga-aastaselt garanteeritud, seda lähtuvalt majandusarengust ja keskmise sissetuleku kasvust. Seni aga on leitud naeruväärseid vabandusi, et seda mitte teha," ütles Madison Delfile.
