Jaak Madison Euroopa Liidu komisjoni aseesimehe kohast: on komisjone, kus aseesimeesteks on inimesed, kes pole varem selle valdkonnaga kokku puutunud

 (36)
Peaministrikandidaadi volitamine Riigikogus
Foto: Eero Vabamägi

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimehena üles seatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liige Jaak Madison uut väljakutset ei karda ning lubab, et viib end Euroopa Liidu asjadega kurssi.

Kuidas hindate, kui suur on võimalus, et teid reedel sellesse ametisse valitakse?

Ma ei ole eriti spekulant ja ennustaja ka ei ole. Ootame ööpäeva ära, siis on valimised ja siis oleme targemad. Ma ei hakka hinnanguid andma.

Millal saite ise teada, et teid on Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimehe kohale üles seatud?

Selle kohta on mulle eelinfot tilkunud pikema aja vältel. See ei ole esimese päeva üllatus.

Kõhklesite ka?

Ega ma pole eriti kõhkleja inimene, olen otsuseid alati teinud vastavalt oma sisetundele. Siiamaani on see alati vett pidanud. Ei ole pidanud kannatama valede otsuste käes. Loomulikult, eks see (Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimehe koht - toim.) nõuab rohkem pingutamist ja pühendumist, kuid ma usun, et see on täidetav.

EKRE on Eesti erakondadest kõige skeptilisem Euroopa Liidu suhtes. Mille suhtes te ise kõige skeptilisem olete?

Ma ei nõustu kohe absoluutselt nende väidetega oponentide poolt, nagu me oleksime Euroopa Liidu vastased või tahaksime Euroopa Liitu lagundada. Seda me pole kunagi tahtnud. Me tahame, et Euroopa Liit koosneb liikmesriikidest, kus otsustusõigus on igal liikmesriigil endal: milline on su piimatootmis kvoodimäär või millist elektripirni võid sa lakke panna. Ma usun, et see on ainult tervendav, kui parlamendis on ka niiöelda kainelt kalkuleeriv partei, kes ei vaata suure eufooriaga kõiki Euroopast tulevaid direktiive ja eelnõusid. See on suureks eelduseks demokraatia arengul Eestis. Minu meelest on see positiivne, kui on esindatud ka niiöelda rafineeritud mõtlemine.

Tõite näitena piimakvoodid. On teil veel näiteid?

Kui rääkida jaburatest näidetest, siis Eesti täidab meeletu hullusega kõiki soovitusi, mida võetakse tõe ja reeglite pähe. See on Euroopa Liidu asjade üks ülesandeid, et me ei täida ummisjalu kõiki soovitusi, mida üldse ei peagi täitma, mille tõttu ka eelmisel kümnendil pandi väga palju maapoode kinni, kuna soovitus, kus oli sees, et igas kaupluses peab olema omaette tualettruum, polnud kohustus tegelikult. Selliseid jaburaid näiteid on meeletult palju selles bürokraatiamasinas ja ma usun, et kui vähemalt Eesti saadikud praeguses parlamendis suudavad sellele tähelepanu pöörata ja seda hoogu maha tõmmata, siis on juba eesmärk täidetud.

Kavatsete siis üsna tuliselt hakata sõna võtma selliste asjade vastu?

Loomulikult. Kui ma näen mingit viga või eksimust, mis ei kattu Eesti printsiipidest, siis loomulikult ma võtan sõna. Ega selleks ongi mandaat antud.

Võrreldes eelmise Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimehe Marianne Mikkoga pole teil nii palju kogemusi. Tänases Päevalehes ütlete, et olete kiire õppimisvõimega. Kuidas end kurssi plaanite viia?

Selleks on olemas parteidevahelised suhtlused ja head läbisaamised teatud saadikutega, kes teavad, kuidas komisjoni eelnõud töötavad ja kuidas bürokraatiamasin läbi käib. On sõbralikumaid ja vähem sõbralikumaid kolleege. Hea nõu kulub ikka marjaks ära. Infovoogu tuleb ikka peale ja sellega tuleb kiiremas korras kohaneda ja see vastu võtta. Ma ei tunne väga suurt hirmu siin. Kui me vaatame näiteks teiste komisjonide koosseise, siis seal on ikka komisjone, kus aseesimeesteks on täiesti teise valdkonna inimesed, kes pole varem selle valdkonnaga kokku puutunud.

Kelle nõu kuulda võtate?

Ei lükka ma kedagi teile ette... (naerab). 

Kuidas teie kolleegid reageerisid, kui said teada, et olete üles seatud Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimeheks?

Ma pole kommentaare kuulnud. Negatiivset ei tule keegi ütlema. Positiivse koha pealt on opositsioon võtnud selle täitsa tervitavalt vastu, kui aseesimehe koht kuulub erakonnale, kes mõtleb natuke kriitilisemalt teatud küsimuste osas. See on erakonna enda otsustada, kelle kandidatuur esitatakse.

EKRE pooldab majanduslikku ja poliitilist koostööd Euroopa Liidu riikide vahel. Teisalt olete täiesti vastu "Euroopa Ühendriikide" ideele. Kas see kuidagi vastuoluline pole?

See ei ole vastuoluline. Me räägime vabast turust, tööjõu vabast liikumisest Euroopa piires. See puudutabki tihedat majanduslikku koostööd Euroopa rahvusriikide vahel. Aga kui me räägime niiöelda föderatsiooni loomisest ja sellest, et Euroopa Komisjon tuleb ütlema Eestile, milline on meie kvoot tootmaks endale sealiha, siis see on hoopis teine temaatika. Koostööle oleme alati kahe käega poolt, kuid selle alla ei lähe see, kui Euroopa föderaliseerub, eelarve muutub ühtlaseks. See on iga riigi enda otsustada ja see peab jääma iga riigi haldusalasse.

Niisiis näete ohtu Euroopa föderaliseerumisele? 

Ohusignaale on viimaste aastate jooksul väga palju näha ja see on probleemiks. Oht on olemas, kui tulevad näited elust: kui Eesti põllumees ei saa toota nii palju piima, kui lehm lüpsab. Ja seda tuleb Euroopa direktiiv määrama. Kui tuleb Euroopa liidu reglement, millist elektripirni võin ma kasutada, arvestamata kasvõi soojusefektiivsust, mis ei ole mõõdetav Hispaanias ja Soomes samavõrdselt. Aina rohkem tuleb signaale teemapüstitustes, mis käsitlevad kasvõi ühist Euroopa Liidu eelarvet.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimene istung toimub sel reedel kell 11. Siis valitakse komisjoni esimees ja aseesimees.

On tavaks, et komisjoni juht valitakse koalitsiooniparteide ning aseesimees opositsiooniparteide hulgast.

Euroopa Liidu asjade komisjoni juhi kohale on üles antud ka eelmise koosseisu ajal sama tööd teinud Reformierakonna liige Kalle Palling. Aseesimehe kohale on opositsioonparteid esitanud kandidaadiks EKRE liikme Jaak Madisoni.