Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo sõnul on riik kutsekoole korrastanud ja neisse investeerinud, aga inimkapitali on vaja veel investeerida.

Kuigi kutsekoolide õpetajatele ei ole valitsus kehtestanud palga alammäära nagu üldhariduskoolide õpetajate puhul, eraldas ministeerium kutsekoolidele täiendavat raha üle 2,1 miljoni euro, et mitte ühegi kutseõpetaja töötasu ei jääks alla 800 euro.

"Juba mullu oli riigi kutsekoolide keskmine täiskoha palk 923 eurot, mis oli 9,5 protsenti rohkem kui 2012. aastal," rääkis Aaviksoo valitsuse pressikonverentsil.

Selleks aastaks tema sõnul koolidele eraldatud palgaeelarvesse juurde arvestuslikult 10 protsenti rohkem raha, mis ministri sõnul tähendab, et aasta lõpuks peaks kutsekooli õpetaja palk olema üle 1000 euro kuus.

"Püüame koondada erinevadi erialasid, see on tekitanud ka teatud pingeid, aga läbi selle on võimalik tõsta efektiivsust, kvaliteeti ja palkasid," rääkis minister reformidest.

Kutsehariduse riikliku koolitustellimuse alusel rahastatakse koolituskohti. Ühe koolituskoha maksumus ehk õppuri pearaha on sellel aastal 1388 eurot, mis on 20 euro võrra suurem kui 2013. aastal.

Kutseõppe kättesaadavuse parandamiseks eraldab riik ka ühiselamukoha toetust, mis on tänavu 217 eurot aastas ühe ühiselamus elava õppija kohta.

Haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Jüri Sasi sõnul peab kutseõppe rahastamise kasv tooma kaasa ka sellel aastal õpetajate palgatõusu.

"Oleme panustanud väga palju koolide hoonetesse ja õppekeskkonda, mis on üle Eesti väga heal tasemel. Hea keskkond eeldab ka suurepäraseid õpetajaid. Headele õpetajatele tuleb maksta ka head palka," vahendas ministeerium Sasi sõnu.

Kutsekoolide populaarsus kasvab

"Kui meil gümnaasiumiõpilaste arv on kahanenud eelkõige demograafilistel põhjustel alla 20 000 noore, siis kutsekoolides õpib täna 23 000 noort," võrdles Aaviksoo.

Õpilaste arvu kasvu põhjuseks on ministri sõnul see, et kutsehariduse maine on paranenud, aga juurde tuleb ka vanemaid õpilasi, kes on varem kooli lõpetanud, mõned isegi kõrgkooli, aga leiavad, et kutse kulub neile ära.

Oluline osa on ka kutseõppe võimaluste tagamine erivajadustega inimestele, kelle õpetamist rahastatakse täiendavalt.

Riigieelarvest saab kutseõppeks raha 39 kutsekooli ja rakenduskõrgkooli ning kutseõppe võimalused on täna tagatud kõigis Eesti maakondades.