Jaak Aaviksoo: kõrgharidusseadus on tänaseks hea kompromiss

 (107)
Jaak Aaviksoo: kõrgharidusseadus on tänaseks hea kompromiss
Foto: Rene Suurkaev, Eesti Päevaleht

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo sõnul ei ole haridusreform ainuüksi üliõpilaste jaoks, vaid arvestab ka tööandjate, avalikkuse ja maksumaksjate huvidega.

Aaviksoo tunnistas „Aktuaalsele kaamerale“ antud intervjuus, et talle tuli mõneti üllatusena õpilaste ja tudengite meeleavaldus ja massiline sõnavõtt olukorras, kus enam kui kaks kolmandikku üliõpilaste nõudmistest on ülikooliseadusesse sisse kirjutatud.

Ta ütles, et ei tea ühtegi huvigruppi, kelle nõudmistega sajaprotsendiliselt arvestatakse ja märkis, et kompromisse peab tegema. „Kõrgharidusseadus on tänaseks hea kompromiss - 100 protsenti rahul ei ole keegi,“ lausus minister. „Raha tuleb kõrgharidusse juurde ja õppetoetusesse tuleb raha juurde.“

„Kindlasti oli palju üliõpilasi täna punaste loosungite all,“ möönis ta ja lisas, et umbes 70 000 tudengi hulgas on selgelt neid, kes tahaks tänase olukorra jätkumist.

Minister Aaviksoo nõustus siiski ühe kriitikanoolega. „Üks argument on kindlasti tõsiseltvõetav, et vajadustepõhine õppetoetuste eelnõu ei ole täna riigikogu menetluses,“ möönis ta. „See kriitika on õigustatud, aga tahtmine on olemas ja küll ta tuleb ka.“

Ministri sõnul ongi targem keskenduda sellele, kuidas tuua vajaduspõhine õppetoetuste eelnõu riigikokku. Tema sõnul on küsimus selles, kas raha antakse juurde kaks korda või viis korda rohkem. „Tõsi, see on tuvi katusel, aga enne jaanipäeva on see seadus vormistatud ja riigikogus vastu võetud,“ avaldas Aaviksoo lootust.

Kõneldes üliõpilase arvamisest pere koosseisu kuni 26. eluaastani, tõi minister võrdluse teiste riikidega, kus samuti on vanematel oma panus laste kõrghariduses. „Vaatame, kuidas maailmas neid asju aetakse,“ lausus ta. „Kõikides riikides on vanematel oma panus, paljudes riikides, nagu meilgi kavandatud, 26. eluaastani.“