Jaak Aab riigisektori kärpekavast: kui kuulen, et see tehakse politsei arvelt, siis juba mina ütlen, et see ei kõlba

 (50)
Jaak Aab.
Jaak Aab. Foto: Hendrik Osula

Paar päeva tagasi teavitati politsei sisevõrgus, et kärpekava tähendab pisut alla saja töötaja koondamist. Lisaks edastas päästeamet, et kärped tuleksid kas ennetustöö vähendamisest või vana varustuse kasutamisest üle soovitatud aja. Riigihalduse minister Jaak Aab leiab, et kokkuhoid peaks tulema majandamis- ja investeerimiskulude pealt.

Rahandusministeerium ütles, et need kärped on planeeritud riigireformi pärast. Kõik see 84 miljonit.

Riigireformiga otsest seost ei ole. Üritame neid kokkuhoiuvõimalusi leida, kui nende asutuste ja ametite konsolideerimist teeme. Aga seal ma ei oska küll numbrit öelda täpselt. Ega need kärpekavad on praegu suhteliselt ümmargused. Ega mina küll ühtegi detaili ei tea. Seal iga ministeerium vaatab oma haldusalas ja peab ka ettepanekud tegema. Mis puudutab riigireformi, asutuste konsolideerimist, siis kõik valdkonnad, ministeeriumid, esitavad oma analüüsi. Näiteks HTM esitab oma analüüsi septembriks. MKM järgmise aasta märtsiks. Sealt tulevad alles esimesed numbrid, et palju see rahaliselt efekti annab.

Saan aru, et kõikidele ministeeriumidele anti ette, et kolm protsenti, vaadaku, kust saavad kärpida.

Pole päris nii. See oli esialgne kaalumine, et kas me kuskilt ja kui palju võtame. Tegelikult praegu iga ministeerium kaalub ise esialgu oma sees, et ta pole päris ministeeriumides valdkonna ülene. Toon kasvõi näite: kui haridusministeerium peab valdkonna üleselt kolm protsenti [kärpima], siis järelikult peab õpetajate palkasid vähendama ju. Tõenäoliselt see ei tule kõne alla. Vara on rääkida eelarveprotsessist. Selle juurde tuleme tagasi septembris. Praegu mina ei tea, kui keegi ministeerium tahab öelda, et nemad tahavad kärpida, siis nad võivad öelda. Mina seda öelda ei oska.

Seotud lood:

Mul on praegu kaks infokildu – tegelikult kolm –, et järgmiseks aastaks peaks tegevuskulude kärpimine olema 84 miljonit eurot ja see on siis riigieelarve revisjoni osa, mis on omakorda osa riigireformist.

Nojah. Riigieelarve revisjoniga tegeleb rahandusminister ja ka selle täpsem sisu peaks saama oktoobris paika. Nii et ta ei puuduta ikkagi seda järgmise aasta eelarvet nii täpselt see revisjon ka. Rahandusminister on lubanud, et kui selle protsessi sees juba leitakse võimalus kokkuhoiuks, siis seda ka tehakse. Aga konkreetselt ei ole keegi seda ettepanekut teinud. See, mis on 84 miljonit, kirjutati ju sinna eelarvesse sisse, et eesmärk on leida nii palju kokkuhoidu. Kuidas see täpselt kujuneb, on raske öelda. See selgubki septembris. Oodatakse ka rahandusprognoosi. Kui prognoos ütleb, et nii palju pole vaja kokku hoida, siis see number kujuneb ka väiksemaks.

See on pigem lootus, et võib-olla on vaja vähem kokku hoida. Praeguse prognoosi kohaselt tuleb see 84 miljonit ju kuskilt leida?

Kindlasti tuleb leida. Lihtsalt, miks see rahandusprognoos? Oodatakse ära see täpsem number. Vastavalt sellele tulebki kärpida. Valdkonnad kaaluvad muidugi, kas on selliseid asju, mis on lõppenud või lähevad väiksema mahuga edasi. See, kus on mingi protsent, seda ei ole veel keegi kuskil otsustanud. Tegime lihtsalt ettepaneku kaaluda oma valdkondades võimalikke kärpekohti.

Praegu on jäänud mulje, nii nagu eelmise kriisi ajal, et iga asutus saab kindla protsendi ette ja nui neljaks tuleb ära kärpida – siis on riigireform tehtud.

Üldiselt oleme rääkinud, et see ei ole võimalik. Nii nagu tõin haridusministeeriumi näite. Kui HTM-i eelarves väga suure osa moodustavad näiteks õpetajate palgad, siis ei saa ju [kärpida]. Kokkulepe jäi selline, et üritame ära kaardistada need valdkonnad, kust seda lõiget teha ei ole. Ja siis vaadata, et mis sellest üle jääb, palju selle kärpe võimalus või kohustus ülejäänud valdkonnale võid olla. Aga need on kõik sellised esialgsed kalkuleerimised, siin ei saa keegi veel midagi täpset öelda.

Politseis ütleb peadirektor Elmar Vaher, et see 3 protsenti tähendaks nende jaoks 150 ametikohta.

Vat, jälle ma ütlen. See on valdkond, kus me oleme alles eelmise valitsusega tõstnud selle prioriteeti: nii palgad kui ka on loodud kohti juurde üle Eesti. Et neid kohapealseid konstaableid oleks rohkem. Mina näiteks ei kujuta ette, et seda kõike pahupidi kohe pöörata.

Kust see 84 miljonit muidu tuleks, kui iga ministeerium ei teeks oma kolmeprotsendist kärbet?

Loe veel

Eks ta maandub rohkem sellistel asjadel nagu majandamiskulud, investeeringukulud. See on nagu loogilisem, kui hakata kallale minema õpetaja palkadele või politsei töökohtadele. Mina seda ette ei kujuta.

Lõpuks võib ju ikka siseministeerium öelda, et neil on see soovitud kolm protsenti saavutatud, aga tuli hoopis politsei palkade arvelt. Kes sellele stopi siis paneb?

Valitsuskabinet. Kui mina kuulen, et see tehakse politsei arvelt, siis juba mina ütlen, et see ei kõlba. Arvan, et mõni teine minister ütleb veel niimoodi.

Praegu politseinikel muretseda pole vaja?

Vara on öelda. Üldpõhimõttes arvan küll, et otseselt politsei töökohtade kallale ei minda.

Sama mure on ka päästjatel ja kõikidel teistel. Tööjõukulud on niivõrd suured neil.

Enamuse eelarvest moodustavad tööjõukulud, saan aru.

Kas siis see 84 miljonit leitakse kuskilt suurema investeeringu arvelt?

Kevadel juba otsustasime, et nelja aasta jooksul kogu seda mahtu, mis investeeringutesse planeeriti, vähendati juba. Kinnisvarainvesteeringud näiteks juba, mis on kaudselt ka minu teema. Seal otsustati, et 58 miljonit võetakse nelja aasta jooksul vähemaks.

Aga see läheb ka sinna 84 miljoni hulka või see on eraldi?

See oli juba enne maha võetud. Muidu oleks see summa veel suurem olnud. Tegelikult me teatud asju juba leppisime kokku, et me ei tee sellises mahus, nagu jooksis kuskil varasemates plaanides. Siis tuli see number seal, et on 84 miljonit veel vaja. Kevadel tegime suure töö ära juba.

Kui aga rahandusprognoos näitab kehvemat olukorda järgmiseks aastaks, siis tuleb veel rohkem kärpida?

Küsimus on kõigepealt eelarvereeglites. Kas jätkame samasuguste reeglitega? Sealt tuleb see miinus, mis nagu poob ja mida teised riigid võtavad hoopis paindlikumalt, kui meie.

Kui eelarve defitsiiti lasta, siis pole vaja seda 84 miljonit kärpida?

Teatud osas. Ega keegi ei räägi ju väga suurtest numbritest. Olgu see pool protsenti või niimoodi, mida teevad kõik ümberringi ja kasutavad odavat laenuraha investeeringuteks. Meie kahjuks seda ei tee.

On laua peal ka selline variant või on Isamaa vastu sellele?

Seda on kaalutud, aga lõplikku otsust ei ole. See peab tulema koos eelarvega. Esialgu on otsustatud, et see kikilips kaob ära. Nii palju on põhimõtteline kokkulepe.

Kikilips?

Kikilips on see, mis käsib struktuurset plussi suurendada. See on läbi käinud ka uudistest. Sunnibki nii palju reserve koguma. Hinnanguline, kas majandus kasvab potentsiaali lähedalt, kasvab üle potentsiaali. See on see hinnanguline vajadus, mis käsib siis plussi minna rohkem või vähem. Aga täpsetest numbritest on vara rääkida – kõik selle peab otsustama septembris.

Ametkonnad on ära muidugi hirmutatud. Neile on antud signaal, et tuleb vaadata need kohad välja, kust kärpida. Keegi ei tea, kas läheb kärbeteks või ei lähe.

Ega ei öeldud, et peate nii palju kärpima. Ettepanek läks kaalumiseks ja seal olid tõesti mingid protsendid. Aga kas ta lõppotsusena niimoodi läheb, ei ole kindel. Kusjuures ka mina rahandusministeeriumis pahandasin, et inimesed saavad valesti aru. Et kõik pahandate või hirmutate ära juba siin enne seda, kui on põhimõtteliselt otsused tehtud. See on kõik eelnev töö, kus kombatakse-otsitakse tõesti, et kus need kokkuhoiukohad võivad olla. Kärbe on halb sõna – kokkuhoiukoht, noh. Mõnes kohas võib vähem kulutada lihtsalt, ei pea kõike nii palju kulutama.

Politsei sisevõrgus läks siiski üpriski kriitiline kiri liikvele.

Ei tohiks sellist paanikat külvata. See pole küll minu valdkond, aga nii palju puudutab mind, et riigihalduse minister esitab alati ülevaate töökohtadest avalikus sektoris, palkadest avalikus sektoris. Sealt koorub välja, et päästjad-politseid ja mõned valdkonnad veel on palgatasemelt võrreldes erasektoriga või avaliku sektori teiste palkadega endiselt maas. Kuigi nende palka on viimastel aastatel tublisti tõstetud. Kui me lähme sealt jälle midagi võtma, siis see on täiesti vastu sellele täiesti objektiivsele infole, mis sealt sektorist tuleb.