Riigihaldusminister Jaak Aab kinnitas, et pisut üle poole on juba rahandusministeeriumile tagasi makstud ning ta maksab graafiku alusel 2021. aasta veebruarini ülejäänut tagasi. "Maksan seda ka olenemata ametikohast," lisas Aab juurde. Seega kui ta ka ministrikohast peaks ilma jääma, saab riik makstud hüvitise siiski täielikult tagasi.

Mullu maksti Aabile üle 27 000 euro toonase seaduse alusel. Aab lisas mai alguses, et kui riigikantselei tõlgendab seadust teisiti, ei hakka Aab vaidlema ning maksab saadud hüvitise tagasi.

Riigikantselei valitsuskommunikatsiooni direktor Urmas Seaver selgitas eile, et riigikantselei seda õigeks ei pea. "Ministrile maksab töötasu ministeerium ja formaalselt on hüvitise väljamaksmise otsus ministeeriumi otsus. Riigikantselei hinnangul ei näe vabariigi valitsuse seadus ette hüvitise maksmist ministri tagasiastumisel omal soovil. Sellise hinnangu andis Marti Kuusiku juhtumi puhul riigikantselei ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile."

2018. aasta juunis riigihalduse ministri kohalt lahkunud Jaak Aab sai 27 312 eurot hüvitist.