"Osa ajakirjanikke näib olevat üllatanud, et Reformierakonna rahastamisskandaalis ülejäänud parteid on pigem tasased ja tublid ega võta karme ning süüdistavaid hoiakuid. Mind see ei üllata, nagu ilmselt ei üllata ka kogenenumaid ajakirjanikke," sõnas Rull Delfile.

"Esiteks on kõik ülejäänud erakonnad sarnaselt Reformierakonnaga oma rahastamisskeeme „optimeerinud“ ning hägustanud. Pole mõistlik haakuda teemaga, mis võib sulle bumerangina tagasi lennata."

"Teiseks, nagu kõikides muudeski valdkondades, on ka poliitikutel olemas teatud määral tsunftisisene solidaarsus. Kas arstid kommenteerivad avalikult oma kolleegide ebaõnnestunud operatsioone? Kas liikluspolitseinikud kiirustavad hukka mõistma pistisega vahele jäänud ekskolleege? Kas ajakirjanikud paljastavad halastamatult oma kolleegide sõltuvusi ja inimlikke nõrkusi?"

Kolmandaks on tänase skandaali kontekstis parlamendierakondadele veel ebaselge, kas tegemist on üksnes Silver Meikari soologa või hoopiski avalöögiga uue erakonna areenile tulekul, jätkab Rull. Viimane variant võib nii mõnelegi parteile olla Reformierakonna ajutisest mainekaotusest veelgi ohtlikum stsenaarium. Järelikult on mõistlik vaikida ja oodata, kuidas asjad arenevad.

Neljandaks on keeruline kommenteerida teemat, milles uurimine on alles alanud ning kus iga päev võib tuua avalikuks uusi põrutavaid asjaolusid. Lihtne oleks poliitilistel konkurentidel lõigata Reformierakonna skandaalist lühiajalist avalikku profiiti, mis aga pikemas perspektiivis võib osutuda
tulevaste koalitsioonide moodustamisel tõsiseks takistuseks, sõnas Rull.

"Ja viiendaks põhjuseks on teema ise. Raha saamise küsimused nii riigieelarvest ametlike toetustena, parteiliste projektide finantseerimisena (nn katuserahad) kui DASA-MSA rahastamise vormis on erakondade vahel alati tekitanud haruldase üksmeele"